USA välisministeeriumi raporti kohaselt satub aastas kogu maailmas inimkaubanduse ohvriks umbes 800 000 inimest. Vaatluse all olnud 12 suurimast inimkaubandusega tegelevast riigist on kõige hullem olukord Iraanis.

«Oleme saanud teateid selle kohta, et Iraan kas vangistab või hukkab suure osa inimkaubanduse ohvriks langenud inimestest,» ütles USA välisministeeriumis inimkaubandusküsimustega tegeleva osakonna juht John Miller.

Samas on USAl Milleri sõnul väga raske Iraanis toimuva kohta informatsiooni koguda, kuna Washingtoni ja Teherani vahel valitsevad jäised suhted.

«Meid teeb murelikuks Iraani inimõiguste olukord. Muretsesime juba varem ja muretseme ka edasi Iraagi inimõiguste olukorra pärast, hoolimata sellest, millises suunas tuumaprogramm edasi areneb,» ütles USA Miller.

USA on seni rahvusvahelisel areenil juhtriigiks küsimuses, kuidas ohjeldada Iraani tuumaprogrammi. Teheran omakorda on aga kinnitab, et vajab rahuotstarbelist tuumaenergiat oma kasvava rahvastiku energiavajaduse rahuldamiseks.

Raportis kriitika alla langenud riikide arvates on USA raport silmakirjalik. Inimõigusorganisatsioonide hinnangul on USA raportid Abu Ghraibi vanglaskandaali valguses kaotanud aga oma usaldusväärsuse.

Selle aastases raportis kinnitatakse esmakordselt, et USA maksis Iraagis alltöövõtjatele, kelle poolt läbiviidud kuritarvitused välismaalt palgatud töötajate peal alles hiljem päevavalgele tulid.

Nii USA inimõigusorganisatsioonid kui ka diplomaadid möönsid, et mõnikord on USAs välja antav inimkaubanduse «must nimekiri» poliitilise iseloomuga.

Näiteks USAga omaga tuumaprogrammi osas kokkuleppele jõudnud India pole vaatamata probleemidele inimkaubandusega kunagi «musta nimekirja» tipus.

USA suhtes vaenulikult meelestatud riigid, nagu näiteks Süüria, Põhja-Korea, Kuuba ja Venezuela on alati inimkaubandusraportis halvimatel positsioonidel.

Toimetas Inna-Katrin Hein