| Välisministri sõnul on kaitsepoliitiliselt on iga missiooni puhul luubi all see, kas Eestil on raha, mehi, varustust ja kaitsetahet missiooni komplekteerimiseks. «Eestil on arukam mitte oma jõudu pihustada, vaid säilitada missioonide väike arv. Peame arvestama realistlikult oma ressurssidega, sest rasked missioonid nõuavad nii head väljaõpet kui ka kaitseväelaste taastumisaega. See kõik seab oma piirid,» nentis Paet. Paeti sõnul on praegu erinevatel välismissioonidel 244 Eesti kaitseväelast, kellest Iraagis tegutseb 40, Afganistanis 80, Kosovos 89, Bosnia-Hertsegoviinas 33 sõdurit ning ÜRO käsutuses on kaks sõjalist vaatlejat. Samas nentis Paet, et Iraagi missioonid ei ole veel saavutanud oma eesmärki ning ka Afganistani peavad meie kaitseväelased veel ilmselt jääma mitmeks aastaks. «Oluline on täita ka nii-nimetatud 8:40 kriteerium, mis tähendab, et Eestil peaks olema vähemalt 8 protsenti oma väekontingendist välisoperatsioonidel ja 40 protsenti põhimõttelises valmisolekus sinna minema,» sõnas Paet. Eesti on sellise võimekuseni lubanud jõuda 2010. aastaks, mil rahvusvahelistel missioonidel peaks pidevalt olema 350 kaitseväelast. «Ainult nii oleme usaldusväärsed liitlased, meie usaldusväärsus on meie rahvusvahelise julgeoleku parim garantiikiri,» lisas välisminister. Samuti nentis Paet oma ettekandes, et Eestile on eluliselt tähtis garanteerida Eesti õhuturve 24 tunniks ööpäevas ja seitsmel päeval nädalas. «Kaugele tulevikku vaadates tuleb välja arendada nii Ämari lennuväli kui ka leida lõplik strateegiline õhuturbe lahendus,» selgitas Paet. Eesti viiendaks välismissiooniks nimetas välisminister Paet Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006–2010. «Inimõiguste ja demokraatia rahaline ja põhimõtteline toetamine mujal maailmas on meie riiklik strateegia ja osa meie rahvusvahelisest julgeoleku käitumisest,» ütles Paet. «Mõelgem kas või sellistele tõsiasjadele, et 1,2 miljardit inimest kulutab alla ühe dollari päevas ja arengumaa laps saab kõhu täis lõunaga, mis maksab 19 USA senti,» lisas Paet. |