Põhiseaduse paragrahv 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Selle sotsiaalse põhiõiguse tagamisel on riik kohustatud isikute huvides aktiivselt tegutsema, teatas õiguskantsleri büroo.

Samal teemal: Jõks jäi psühhiaatriakliinikuga rahule

Eesti poolt 2000. aasta 31. mail ratifitseeritud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta eeskujul võib riigi tegevuse isikute tervise kaitsel jagada kolmeks: riigi kohustus astuda tervise kaitsel preventiivseid samme, luua tervisekindlustussüsteem ning tagada igaühe õigus meditsiinilisele abile.

Samuti on vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 35 igaühel siseriiklike õigusaktide ja tavaga ettenähtud tingimustel õigus ennetavale tervishoiule. Ennetava tervishoiu tunnistamine osana põhiõigusest tervise kaitsele on kooskõlas põhiseaduse paragrahvist 10 tuleneva sotsiaalriigi põhimõttega.

«Riik peab suutma tagada isikute põhiseadusliku õiguse tervise kaitsele ka pikemas perspektiivis. Tervishoiu jätkusuutlikust mõjutab oluliselt rahvastiku vananemine ja tööhõive, samuti pidev tarbijahindade kasv tervishoius,» seisab õiguskantsleri pressiteates.

Riigikontroll on oma 2005. aasta kontrollaruandes „Tervishoiuvaldkonna töötajate vajadus ja koolitustellimus“ tõdenud, et arstide arv Eesti tervishoiusüsteemis väheneb lähemal ajal oluliselt.

Ennetav tervishoid nii rahvastiku kestmise kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse  vahendina on olulisel kohal ka teiste Euroopa riikide praktikas.

«Nii mõnedki Euroopa riigid on ennetava tervishoiu ühe olulise meetmena kehtestanud korrapärase profülaktilise ning ravikindlustussüsteemi poolt rahastatava läbivaatuse,» seisab pressiteates.

«Inimeste motiveerimiseks käia korrapärasel läbivaatusel on riigid kasutanud erinevaid meetodeid. Peamise vahendina kehtestatakse isikutele, kes ei ole läbivaatusel osalenud, suurem omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel,» lisatakse avalduses.

Õiguskantsleri hinnangul on võimalik läbi regulaarsete metoodiliste monitooringute pikemas perspektiivis saavutada raviraha kokkuhoid kaugelearenenud haiguste ravi arvelt.

Ümarlauale on diskuteerima kutsutud sotsiaalminister Jaak Aab, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial, tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna, tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Tervise Arengu Instituudi ja Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse esindajad.

Toimetas Peeter Kuimet, PM online