|
Täna riigikogus välispoliitika arutelul märkis Paet, et viidetega Vene
kapitali püüetele mõjutada poliitilisi otsuseid Balti riikides, on õhus küsimus
välisinvesteeringute võimalikust mõjust Eesti julgeolekule.
«Me kõneleme majanduse ja poliitika suhtest Eestis, meile pole ükskõik, kes
Eestisse investeerib,» rääkis Paet.
Välisministri sõnul tuleb tähelepanu pöörata ennekõike julgeolekuliselt
tundlikele valdkondadele – energeetikale ja infrastruktuuridele. Paet toonitas,
et Vene kapitali puhul ei saa olla mustvalge lähenemine.
«Iga juhtumit tuleb vaadelda eraldi, kuid sageli polegi näha investeeringu
tegelikku allikat, sest investeerija kodumaa ei ole veel kogu tõde,» lisas
Paet.
Välisministri sõnul peab riik sekkuma siis, kui vabaturumajanduse varjus
pakutakse meile võõrriikide poliitilist otsustusõigust ja mõjutamisvahendit või
kriminaalsust ja korruptsiooni.
«Me peame mõtlema, kuidas tagada enam läbipaistvust Eesti majanduses, et seal
ei tekiks olulisi peidetud tagamaadega osalisi, kes võivad tahta mõjutada Eesti
riigiasutuste sise- või välispoliitilisi otsuseid,» rõhutas Paet.
Justiitsminister Rein Lang kinnitas täna Postimees Online'i lugejate
küsimustele vastates, et reaalsest ohust saab rääkida siis, kui on tegemist
Venemaa riigikapitaliga, mille tegevust suunab Kreml.
Kui aga tegemist on vene kodanike erahuvidega, oleksin ma ettevaatlik nende
huvide ja näiteks briti kodanike huvidel vahetegemisega,» tõdes Lang. «Alles
hiljuti kuulsime, et Luxemburgi suur terasetootja on ostmas meil kolliks peetud
Severstalist 90%-list osalust.» |