Õpetajate sõnul kujunes inglise keele eksam pigem IQ-testiks
06.05.2008 00:01
Kristi Leppik, Postimees
Madis Filippov, Postimees
Üheksa ja pool tuhat koolilõpetajat tegid laupäeval inglise keele
riigieksamit, kuid eksaminandid ehmusid juba esimese kuulamisülesande
peale, sest see osutus oodatust tunduvalt raskemaks. |
| |
|
 |
Karksi-Nuia gümnaasiumi kanadalannast inglise keele õpetaja Joyce-Anne Sootsi sõnul oli inglise keele riigieksam koolilõpetajatele liiga raske.
Foto: Kalmer Märtson |
|
|
|
|
Õpilaste sõnul on imelik see, et nende eksamitulemus sõltub mõneti sellest, kas nad sooritavad eksamit õnnelikul või õnnetul aastal, sest eksamid on aastate jooksul olnud erineva raskusastmega.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi abituriendi Märt Niidassoo sõnul oli tänavune eksam raske kõigile koolilõpetajatele. «Keskmise inglise keele tasemega õpilased seda vaevalt normaalse hinde peale teevad,» ütles inglise keelt läbi aastate viitele õppinud noormees.
Eksamile heitis Niidassoo ette seda, et teemad olid kaheti mõistetavad ning ebatäpsed. Kuulamisosas olevat aega väheks jäänud ning õpilased ei jõudnud kõike vajalikku läbi lugeda. «Proovieksamina tegime eelmise aasta oma ja see oli tunduvalt loogilisem ja lihtsam,» rääkis ta.
Ülikoolide tasemel
Oodatust raskemaks pidas inglise keele eksamit ka Tartu eliitkooli, Miina Härma gümnaasiumi abiturient Mari Visnapuu, kellele kõige raskemaks osutus eksami esimene osa ehk kuulamine.
«Esimest korda kuulates ei saanud eriti midagi aru, tekst osutus raskesti arusaadavaks, aga lõpuks jooksid otsad omavahel kokku,» rääkis ta.
Grammatikaosa Visnapuu raskeks ei pidanud ning ka kirjaliku osaga, mis koosnes protestikirja kirjutamisest ja esseest, jäi neiu rahule.
Viljandimaa Karksi-Nuia gümnaasiumi kanadalannast inglise keele õpetaja Joyce-Anne Soots pidas eksamit põhjendamatult raskeks. «Sellisel tasemel inglise keeles kirjutavad õpilased alles ülikoolis,» rääkis Soots ning lisas, et eksam oli keskkoolilõpetajatele sobimatu.
Kõige keerukamaks pidas Soots viimast, lugemisosa, see oli tema sõnul pigem IQ ehk vaimse võimekuse ja intelligentsuse test, kui inglise keele lugemist ja kirjutamisoskust hindav osa. «See eksam oli ebaaus ja ei teeninud oma eesmärki,» lausus ta.
Sootsi sõnul peaks eksamil kasutama rohkem tavakeelt ja teadmisi, mida õpilased igapäevases elus ja haridusvallas kasutavad.
Keerukas kuulamisosa
Ka Miina Härma gümnaasiumi inglise keele õpetaja Tiia Timma sõnul osutus eksam raskemaks kui eelmisel aastal, kuid tema sõnul ei olnud selles midagi ületamatut. Raskematest kohtadest mainis ta samuti eksami lugemisosa, kus läbitöötamiseks oli ette antud ilukirjanduslik tekst.
«Seal kasutas kirjanik sõnu, mida tavapärases elus ei ole õpilastel ette tulnud,» rääkis Timma.
Pärnumaa Tõstamaa keskkooli ameeriklasest inglise keele õpetaja Everett Darlingu sõnul oli sellel aastal liiga suur rõhk konksuga ülesannetel, samas kui hindama peaks õpilaste keeleoskust.
Darling tõi näiteid eksami keerukusest ka kuulamisosas. Üks ülesanne oli üles ehitatud lennujaama teadustaja jutule. «Inglise keelt emakeelena rääkijana võin öelda, et niisugust inglise keelt nagu seal kõneldi, tegelikult päriselus ei kasutata,» rääkis ta.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse keeleosakonna peaspetsialist Ester Roosmaa pidas inglise keele eksamist tulnud tagasisidet vaid õpilaste vahetuks emotsionaalseks tormiks. «See on igal aastal nii, et pärast eksamit tunded pulbitsevad,» rääkis ta.
Roosmaa lisas, et eksamitulemuste saabudes on tulemused üldjuhul olnud alati head ja ennatlik nurisemine asjata.
|
|
|
|
|
