| Kui 14-aastane Natalja Hissamutdinova 1998. aastal naiste 100 meetri rinnuliujumise Eesti rekordi purustas, pani ta ala asjatundjad endast kõvasti rääkima. Kolm aastat hiljem uuendas ta tippmarki poole pikemal maal. Viimasel kahel hooajal pole Hissamutdinova nimi rekorditabelitesse jõudnud. Põhjus lihtne – Tallinna meditsiinikooli lõpetades oli ta sundvaliku ees. Tuli valida töö ja ujumise vahel. Hissamutdinova ei suutnud valida ja otsustas 12-tunniste tööpäevade järel veel paaritunnise treeningu teha. Ja nii poolteist aastat järjest. Viimasel hetkel saatis päästerõnga Ida-Tallinna keskhaigla, kes piigat kuni Pekingi olümpiani toetab, võimaldades tal sama sissetuleku juures ühe tööpäevaga nädalas piirduda. See on 2003. aasta EMi viienda koha omaniku elu esimene sponsor. Paraku ei saja sellist taevamannat kõikidele lootustandvatele sportlastele ja paljud neist valivad töö. Ehk oleks alaliitudel aeg toetada oma sportlasi ka õpingute lõpetamise järel, kus korralik aastapalk kaalub tihtipeale üles treeningsaalis veedetud tunnid. Et noored, kes võiksid saada tulevasteks olümpiavõitjateks, ei laseks oma unistustel mattuda töökoorma alla. |
