Suur riigisisene tüli, särgid-märgid ning õõnes hüüdlause – see on kõik, mida Eesti esimeste riiklike miljonite eest riiki kui toodet müüma hakates teenis. 13 miljonit, et välja mõelda ja kujundada «Welcome to Estonia» ning kirjutada 143-leheküljeline strateegia – see oli esimene ja ka viimane katse Eestile maailmas äratuntav nägu kujundada.

2002. aasta alguses varises isamaaliitlase Mart Laari valitsus ja sellega varises ka kogu riiklik tutvustusstrateegia. Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus korjas riigimüügi letid kokku ja tegeliku müügini ei jõutudki, rääkimata kasumist.

Juhuslik miljonisadu

Ometi on meid pärast seda igasuguse väljapaistva tüli ja kärata edasi müüdud. Seda kõike koordineerib peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mis eraldab Eestile aastas kümneid miljoneid kroone, et turismisihtkohale make-up’i teha ja end välisilmale meeldivaks rääkida.

Mullu kulutati selleks näiteks 30 miljonit krooni ehk poole rohkem kui paari aastaga ühtset strateegiat välja mõeldes. Selle raha eest osaleti 17 turismimessil, söödeti-joodeti ning sõidutati Eestis ringi sadakond eri riikide turismikorraldajat ja 169 ajakirjanikku. Tehti üritusi Riias, Peterburis, Hamburgis, Kouvolas. Trükimasinad vuhkisid valmistada Eestit tutvustavaid trükiseid, korraldati uuringuid ja reklaamikampaaniaid nii Saksamaal kui ka Põhjamaades.

Kokku 30 miljoni krooni eest. Tuleb tunnistada, et 2005. aasta programm oli küll kõige mahukam Eestit tutvustav programm EASis. «Eesti tutvustamiseks laias maailmas tehakse tegelikult päris palju, kuid neid mahukaid tegevusi ei koordineerita süsteemselt erinevate institutsioonide vahel ning nad kõik ei lähtu ühisest kontseptsioonist,» tunnistab EAS turundusüksuse direktor Erki Peegel.

Rahvusvahelise turundusega tegeleva kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja Janek Mäggi ütleb kõhkluseta, et ühel tõsiseltvõetaval riigil peab olema süsteemne rahvusvaheline müügiprogramm.

«Riikliku turunduskampaania vajadus on kindlasti olemas, sest Eestist keegi eriti midagi ei tea,» kummutab ta eestlaste pettekujutelma meist kui kuulsast ja ligitõmbavalt tragist väikeriigist.

Mäggi on kindel, et Eestisse tulevate turistide arv ei vasta sellele, mida me ootame ja väärt oleme. Tema hinnangul saaks seda arvu kindlasti veel 10-20 protsendi võrra suurendada. «Soomlased näiteks meie kõrval on üliaktiivsed oma kuvandi loomise ja arendamisega ning neil on selge toode olemas – jõuluvana. Eesti puhul ei tea keegi, mis on meie toode, aga see tuleks leida,» on Mäggi veendunud.

Soomlastel jõuluvana, Taanil muinasjutud ja Hans Christian Andersen, Norral trollid, Rootsil kuningapere, Inglismaal London ja punased bussid, Iirimaal rahvamuusika, Hispaanial härjavõitlus, Ungaril veinid, Austrial Viin ja uusaastakontsert, Prantsusmaal Pariis ja Eiffeli torn, Hollandil tulbid.

«Hästi konkreetsed asjad, mida saab reklaamida,» tõdeb Mäggi. «Põnev nende asjade juures on see, et need teenivad hästi palju raha, nende märkide eest ollakse valmis maksma, kuigi rahvas ei saagi täpselt aru, mida ta oma raha eest on saanud.»

Eesti peamine probleem on turundusspetsialisti sõnul see, et neid asju on meil vähe. Ja isegi kui on, ei ole reklaam neile keskendunud. «Welcome to Estonia» probleem oli selles, et ta oli hästi üldine ja laialivalguv,» hindab Mäggi.

Eesti – tantsutüdrukud ja loosiratas

Laialivalguvad ja kurikuulsad 13 miljonit «Welcome to Estoniale» olid aga esimesed ja sel kujul ainukesed üritusrahad Eesti riigi kui terviku tutvustamiseks. Riigi turundamisel silma peal hoidev Erki Peegel lohutab, et Eesti eri eluvaldkondade tutvustamiseks tegid riigi rahastatavad ametkonnad nii mõndagi juba enne «Welcome to Estoniat» ja teevad seda ka praegu.

Vastab tõele: näiteks kahe miljoni kroonine tutvustus läinud aastal Riias, kus kesklinnas Toomkiriku platsil asuvas telgis oli laiali laotatud hiigelsuur Eesti kaart, mille peal jalutades oli võimalik saada ülevaade meie suurimatest vaatamisväärsustest või siis planeerida oma reisimarsruuti Eestisse. Külastajaid oli ligi 50 000. Päevad täis kontserte, võistlusi, loosimisi.

Või siis läinud aastast üks ligi miljoni kroonine tutvustus Peterburis, kus osales 39 turismifirmat. Esimesel päeval meelitati naabermaalasi Tallinna ja Ida-Virumaale spaadesse ja taastusravile, teisel päeval püüti Eesti riigile kliente otse Peterburi kesklinna kaubanduskeskusest Vladimirski Passaž.

Lisaks väljapanekutele püüdis Eesti riik pilku tantsutrupi ja pop-ansamblitega. Loositi auhindu, korraldati mänge. Seda hinnanguliselt 14 000 silmapaari ees.

2004. aastal aitasid EASil Eestit tutvustada 24 miljonit krooni, veel aasta varem üheksa miljonit. Soovides näha detailseid plaane Eesti müümise projektidest ja miljonisajust, selgus, et enne kui riik müügiartiklina letile asetatakse, ei peagi EASile esitama täpset kava, mil moel seda ostma meelitatakse. Rahule jäädakse lakoonilise kokkuvõttega.

Eestile oma «jõuluvana»

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.91