Gorbatšov: Baltimaad tegelevad poliitilise spekulatsiooniga
(43)
06.05.2005 17:01
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Nõukogude Liidu endise presidendi Mihhail Gorbatšovi
hinnangul on Teise maailmasõja tagajärgede teema tõstatamine poliitiline
spekulatsioon.
«Jah, ajalugu ei tohi unustada. Ent täna näeb selle
teema paisutamine välja poliitilise spekulatsioonina, kuna sündmuste edasine
areng on juba kõigile andnud vastused, ning uut olukorda tuleb kasutada selleks,
et edasi liikuda,» ütles Gorbatšov.
Tema sõnul on Vene presidendil
Vladimir Putinil õigus, kui ta pöörab tähelepanu sellele, et Nõukogude Liidu
rahvasaadikute kongress mõistis 1989. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti
ametlikult hukka.
«Loodi erikomisjon, kuulati ära selle raport ja
kongress kiitis heaks selle tehtud järeldused,» märkis ta.
Gorbatšov
lisas, et «oli mitte ainult Molotovi-Ribbentropi pakt, oli Potsdam, oli Jalta
konverents, kus dokumente allkirjastasid juba Hitleri-vastase koalitsiooni
liikmed».
«Mis tahes sõdade, aga seda enam sellise tagajärg on reeglina
maailmakorralduse muutmine. Aga oli ju ka veel 1975. aasta Helsingi lõppakt, mis
juba 30 aastat pärast sõda kinnistas kogu sõjajärgse reaalsuse. Mis siis sellega
teha?» küsis eksriigipea.
«Ent maailm arenes edasi, lõppes külm sõda,
algasid demokraatlikud protsessid Nõukogude Liidus, Ida-Euroopa riikides, ja
kõik need muudatused võimaldasid lõpptulemusena Balti riikidel Nõukogude Liidu
koosseisust väljuda, mille kinnitas Nõukogude Liidu riiginõukogu,» lisas
Gorbatšov.
«NSVL-i koosseisus oldud aastate jooksul arenesid Balti
vabariikides oluliselt sotsiaal- ja kultuurivaldkond, põllumajandus, tööstus,
muu hulgas tekkisid uued kaasaegsed tööstusharud,» väitis
eksriigipea.
«Nii et kõigest sellest lähtudes arvan, et Balti riikidel
pole alust seada kogu minevikku kahtluse ja needuse alla,» lisas
ta.
Gorbatšov kinnitas samas, et peab lubamatuks, kui Baltimaade juhtkond
seostab üksikute väeüksuste võitlust Wehrmachti poolel
vabadusvõitlusega.
«Ma ei tea, millisest moraalsest seisukohast nad
lähtuvad. Aga see, kuidas Baltimaade rahvad tõepoolest fašismist vabastamise
eest võitlesid, on suurepäraselt teada. Nad mõistsid hästi, et fašism toob kaasa
orjastamise,» märkis ta.
«Seetõttu täna, kui me tähistame fašismi üle
saavutatud võidu 60. aastapäeva, peame üheskoos austama hukkunute mälestust. Aga
mis puutub meie suhteid Balti riikidega, siis oleme ammused naabrid, ja peame
oma suhteid arendama mineviku õppetunde mäletades,» sõnas ta.
|
