| |
|
 |
Teadlaste kinnitusel võis Maa esimese poole miljardi aasta vältel olla palju rahulikum paik kui üldiselt arvatakse.
Foto: Repro |
|
Maa noorus võis olla üsna rahulik
(5)
06.05.2005 17:19
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Esimesed umbes pool miljardit Maa sünnijärgset aastat polnud sugugi nii põrgulikud, kui neid tavaliselt ette kujutatakse, kirjutab ABC.
Geoloogid Bruce Watson Rensselaeri Polütehnilisest Instituudist ja Mark Harrison Austraalia riiklikust ülikoolist kinnitavad, et Maa nõndanimetatud Hadese-periood meenutas suuresti tänapäeva. «Kui sa oleks 4,4 miljardit aastat tagasi heal selgel päeval Maa kohal lennanud, olnuks näha tänasega võrreldav hulk maismaad,» kinnitas Harrison. «Seal olnuks umbes sama kogus vett, see olnuks sinine. Sa oleks märganud suurt hulka vulkaane, ent see kõik meenutaks seda planeeti, mida me täna tunneme ja armastame,» lisas ta. Teadlaste avastus viitab võimalusele, et Maal olid tingimused elu tekkeks sobivad praktiliselt kohe pärast seda, kui see «planetaarsest tehasest» väljus. Harrison ja ta kolleegid avaldasid juba 2001. aastal uurimistöö iidsest tsirkooni nimelisest mineraalist, mis viitas võimalusele, et Hadese perioodil olid ookeanid juba moodustunud. Tsirkoon tekib, kui magma aeglaselt maapõues graniidiks tardub ning see on ainus geoloogiline materjal, mis Hadese perioodist tänapäevani säilinud on. Uurijad mõõtsid tsrikoonkristallide hapnikusisaldust ning avastasid, et isegi 4,4 miljardi aasta vanused kivimid sisaldasid teatud hapnikuisotoopi, mis võis pärineda vaid savist. Kuna savi saab maapinnal tekkida vaid vee toimel, järeldasid teadlased, et selleks ajaks olid ookeanid juba tekkinud. Samas ajakirja Nature numbris jõudis analoogse järelduseni ka eraldiseisvalt tsirkoone uurinud professor Simon Wilde’i töögrupp. Watson ja Harrison on nüüd avastanud, et 4,4 miljardi aasta vanune tsirkoon tekkis arvatust palju madalamal temperatuuril. Uurijad lõid selleks otstarbeks erilise «termomeetri», mis mõõdab tsirkoonis leiduva titaani hulka. Mida suurem titaanitase on, seda kõrgem oli tsirkooni kristalliseerumise ajal magma temperatuur. Uuritud tsirkoon tekkis teadlaste kinnitusel sedavõrd madalal kuumusel, et vajas moodustumiseks kindlasti vee abi. Avastus näitab ka, et Maad tabas palju väiksem kosmiliste objektide rünnakulaviin kui üldiselt arvatakse. Seni eeldati, et Hadese perioodil valitsesid Maal regulaarsete meteoriidilöökide tõttu ülikarmid tingimused, ent Harrisoni kinnitusel olid toonased olud arvatust pehmemad ja isegi elu tekkeks sobivad. «Kui meil on õigus, hindame me Maa varajast ajalugu radikaalselt ümber,» kinnitas ta.
|
