| |
|
 |
Rakuensüüm katalaasi suuremaid koguseid tootvad hiired on tervemad ja elavad pikemalt. Foto: AP |
 |
Geenmuundatud hiir elab viiendiku võrra kauem
(7)
06.05.2005 15:04
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Teadlased on loonud hiire, kes suudab molekulaarsel tasandil vabadest radikaalidest vabaneda ning elab tänu sellele liigikaaslastest viiendiku võrra pikemalt, kirjutab New Scientist.
Teadlaste saavutus lisab tõsiseltvõetavust palju vaidlusi tekitavale radikaalide vananemisteooriale.
Selle kohaselt võib reaktiivne hapnik kahjustada rakke ja kudesid, mis
põhjustab tervise halvenemist ning viimaks surma.
«Me loodame, et tulevikus saab selle avastuse abil inimestele samasugust
eelist tekitada,» sõnas uuringut juhtinud Peter Rabinovitch.
Uuring lisab kindlasti indu ka neile sageli veidrikeks peetavatele
teadlastele, kes otsivad inimese surematuks muutmise meetodeid.
Washingtoni ülikoolis patoloogina töötava ning vananemist uuriva Rabinovitchi
uurimisgrupp lõi geneetiliselt muundatud hiire, kes toodab tavalisest suuremal
hulgal katalaasi nimelist ensüümi.
Rakud kasutavad tavaliselt vaid raku tsütoplasmas leiduvat katalaasi muutmaks
enesele ohtlikku vesinikperoksiidi ohutuks veeks ja molekulaarseks
hapnikuks.
Loodud hiired toodavad suuri koguseid katalaasi mitokondrites ehk rakus
leiduvates kehakestes, kus toimub ainete lagundamine keemilise energia
saamiseks.
Uurijad avastasid, et mitokondrites toodetav katalaas vähendab hiirtel
oluliselt rakuvigastusi ning südame vananemisega seotud vigastusi. Selliste
hiirte eluiga kasvas enam kui viie kuu ehk umbes 20 protsendi võrra.
Rabinovitch välistab siiski võimaluse, et inimesi saaks samamoodi
geneetiliselt täiustada. Tõenäolisemaks peab ta ravimite väljatöötamist, mis
jäljendaksid või tõstaksid inimestel mitokondrilise katalaasi mõju.
See võimaldaks teadlase sõnul tõsta inimeste täisväärtusliku eluperioodi
kestvust.
Paljud varasemad uuringud on tõestanud, et kõrge antioksüdantide sisaldusega
köögivilja söömine on tervisele kasulik, ent antioksüdante sisaldavate
tablettide positiivse mõju kaitseks on seni üsna vähe andmeid.
Bucki instituudis vananemist uuriv Judith Campisi tervitas kolleegi avastust,
ent tuletas meelde, et hiirkatsete tulemusi ei saa üks-üheselt inimesele üle
kanda. Ka Tampere ülikooli geneetik Howard Jacobs hoiatas, et inimese eluea pikendamine võib tekitada uusi probleeme, mis ilmnevad alles hiljem.
|