Möödunud kolmapäeval Kuressaarest alguse saanud veeretk kestab kokku kaks ja pool nädalat ning viib seni Ruhnus, Kihnus, Pärnus, Viljandis ja Tartus peatunud kapten Ivo Kreitsmanni ja reeder Peedu Kurvitsa edasi Piirissaarde, siis läbi Narva uuesti merele ja piki põhjarannikut kodusaare suunas tagasi.

Esmaspäeval Tartus randunud matkajad rääkisid, et seni on raskeimateks osutunud Pärnu ja Raudna jõgi. «Arvasime, et Pärnu jõgi on suur, lai ja rahulik, aga see on hoopis tohutult kärestikuline,» pajatas Kurvits.

Nii pidid mehed oma 4,4 meetri pikkuse Isabeli-nimelise paadi proviandist ja muust varustusest tühjaks tõstma ning aluse käterammul üle vanade veskitammide vedama.

Räsitud Isabel

Meeste sõnul saab Isabel pikal retkel nii tugevasti räsitud, et vajab kodusadamasse jõudes põhjalikku remonti. Naisenimega paat on olnud raskel retkel siiski erakordselt mehine ega ole matkajaid kordagi alt vedanud. Ka siis mitte, kui pika päevaga õnnestus läbida vaid 25 kilomeetrit.

«See oli siis, kui jõudsime Raudna jõele – seal oli igasuguseid üllatusi,» meenutas Kurvits ja lisas, et suurema osa üllatustest olid valmistanud koprad.

Nüüd, kui pool reisi on seljataga, kahetsevad mehed, et võtsid kaasa vaid käsisae, kirve ja köied. Oleks pidanud võtma mootorsae, naersid nad.«Raudna jõel Tohvri silla juures olime mitu tundi rinnuni vees ning tõstsime varustuselastis paati üle takistuste,» rääkis Kurvits.

Saare meeste jonn avaldas muljet isegi Tohvri kandi elanikele, kes polnud iial näinud hulle, kes üritaks mootorpaadiga Raudnat mööda üles tungida.

Korra tuli meestel ka kuival maal liikuda: Viljandist kuni Tänassilmani ehk kümmekonna kilomeetri jagu veeres Isabel auto sabas paadikärus.

Soojade riiete tähtsus

Matkajad soovitavad pikale paadiretkele kaasa võtta kolm tähtsat asja: soojad üleriided, soojad magamisriided ja veel kord soojad üleriided.

Küllap on meeste soovitus inspireeritud külmetamisest Kihnu sadamakaile püsti pandud telgis, kus väidetavalt soojad magamiskotid osutusid ebameeldivalt hõredaiks.

Nii kapten kui ka reeder on veendunud, et kui natuke vaeva näha, oleks Eestimaa jõed hõlpsasti paaditatavad ning võiks avada Kuressaare–Viljandi–Tartu veetee.

Saaremaa meeste paadikruiis

• Kuressaarest sõitsid mehed joonelt Ruhnu saarele.

• Ruhnust sõideti mööda merd Kihnu, sealt Pärnusse.

• Pärnust liiguti mööda Pärnu ja Raudna jõge Viljandisse.

• Viljandist sõidutati paat autokärul Tänassilma, sealt jõge mööda Võrtsjärvele.

• Emajõgi viis mehed Tartusse ööbima.

• Tartust sõideti mööda Emajõge Peipsile ja peatuti Praagal.

• Paadimatkajad külastavad Piirissaart ja sõidavad siis mööda Narva jõge Narva.

• Seejärel külastavad nad põhjaranniku väikseid saari – Pranglit, Aegnat, Naissaart ja Pakrit.

• Ees ootavad ka Haapsalu ja Väinamere vood, mis kannavad paadi Saare- ja Hiiumaa vahelt läbi Vilsandile.

• Vilsandilt sõidetakse ümber Sõrve poolsaare tagasi kodulinna Kuressaarde.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0