Tegelikult on kahju, kui inimesed peavad pettuma. Natuke vähem murelikuks
teeb see, kui mõni vähe-tööd-palju-palka-ametnik jääb seekord näiteks ilma
jõulupreemiast (kahju on ehk nende lastest, kes võib-olla saanuks lahedama lelu
kuuse alla). Kurvaks teeb see loetelu koolidest, millede uued majad või remondid
tänasel majanduslikult raskel ajahetkel edasi lükatakse või kõikvõimalikest
võib-olla tulevikku nihkuvatest toetustest.
Usutavasti ei väljendu see ka tulevikusuhtumises – kui elu taas paremaks
läheb -, et saite seni ilma, saate ka edaspidi ning et edasilükatud jäävad
endiselt prioriteetideks.
Selge on see, et majanduskasvueufoorias kokku lubatud riigieelarves tuleb
kärpeid teha. Kindel, et ajakirjanduses aeg-ajalt ette tulev
lõigu-kaupa-kärpimine (riigieelarvele ülekandes ühe eluvaldkonna jagu) eelarve
puhul pole võimalik, kuigi väidetavalt just giljotiin olevat parim peavaluravim.
Usutavasti nõustutakse Jürgen Ligiga, kes soovitab ministritel raskete valikute
ajal unustada omaenda ja partei ego.
