Oma kiireimate ülesannetena näeb Aaviksoo Tõnismäe pronkssõduri probleemi lahendamist ning kaitseväge reguleerivate seaduste korrastamist.

VIIMASED KOMMENTAARID rtrtst Kaitsega on täpselt  nagu riigiga. Kui ei  mõisteta  kaitsevajadust, ei  mõisteta riiki.  Miks? Mida või... Muidugi Ohu korral putkavad  kõik rikkad, edukad ja  rahvaesindajad  kohvreid, naisi ja  lapsi kaasa haarates  le... Teised kommentaarid

See, et te kaitseministriks saite, oli mõnevõrra üllatuslik. Kas te ei arva, et oma tausta ja teadmisi arvestades oleksite paremini sobinud haridus- või majandus- ja kommunikatsiooniministriks?

Niimoodi võib mõelda ja selle toetuseks ka argumente tuua. Aga päris selge on, et valitsuses ei saa valida maasikaid korvi pealt, vaid tuleb teha seda, mis on laiemat pilti arvestades mõistlik ja vajalik. Ma arvan, et praegune lahendus on mõistlik.

Millised on teie varasemad kokkupuuted riigikaitsega?

Ma olen kümmekonna aasta jooksul olnud Kaitseliidu akadeemilise malevkonna liige ja aidanud seda edendada kahes osas – nii aktiivse liikmena kui ka asutuse juhina. Mis puudutab sõjalist väljaõpet, siis minu kogemused piirduvad ülikoolis Nõukogude armee reservohvitseride väljaõppega, aga see on jäänud aastakümnete taha.

Eelmised kaitseministrid, eriti Margus Hanson ja Jürgen Ligi, andsid avalikkusele teada, et ajateenistus on aja ära elanud ja varsti lõpetetakse. Selle peale hakkasid kutsealused ajateenistusest kõrvale viilima. Mida on teil tulevastele ajateenijatele öelda?

Koalitsioonilepe on üsna üheselt näinud ette ajateenistuse jätkumise. Selle lõpetamine tormaka poliitilise otsusena ei ole ühelgi juhul otstarbekas. Ei tahaks spekuleerida selle üle, mis juhtub kaugemas tulevikus. Väga palju sõltub sellest, kuidas areneb riik ja meie kaitsepoliitika nii Eestis kui NATOs tervikuna. Lähemas tulevikus peaks ajateenistus jääma – see on vajalik nii sõjalise kui ka kodanikukasvatuse funktsioonina.

Samas viilivad kutsealused ajateenistusest kõrvale. Mida teha, et kaitsevägi saaks teenistusse kõige tervemad ja haritumad poisid?

Arvan, et põhjusi on palju ja ühest vastust anda on äärmiselt raske. Üks põhjus on meie õhtumaises kultuuris, mis on tugevalt läinud isiku õiguste rõhutamisele, jättes kollektiivsed huvid tagaplaanile. Selle probleemiga ei maadelda ainult Eestis, vaid kõikides lääneriikides.

Kardan, et paljud meie arvamusliidrid on liiga lihtsustatult käsitlenud meie julgeolekuprobleeme, nähes NATOs rohtu kõikide riskide vastu. On päris selge, et vabadust ei saa osta ega loota, et selle eest seisab keegi teine. Ka iseenda eest peab olema valmis seisma. Arvan, et siin oleme jätnud midagi tegemata.

Ärgem sulgegem silmi ka selle ees, et võib-olla ei ole meie ajateenistuse korraldus selline, mis kasvataks usaldust. Suutlikkus kaasata ajateenijaid efektiivselt kaitseväe arendamisse jätab kohati soovida. Ajateenijate igapäevaelust on avalikkusesse lekkinud informatsiooni, mille üle pole põhjust uhkust tunda.

Kas teie erakonnakaaslane, kuus aastat kaitseväge juhtinud Tarmo Kõuts võib olla vastutav mõne vea või distsipliini vähenemise eest?

Arvan, et osa vastutust langeb kindlasti ka kaitseväe juhatajale. Olen siiski veendunud, et Tarmo Kõuts on kuue aasta jooksul andnud äärmiselt suure panuse kaitseväe arendamisse.

Kaitsevägi osaleb missioonidel Afganistanis, Iraagis, Balkanil, NATO kiirreageerimisüksustes ja Euroopa Lahingugrupis. Samas on kaitseväes personalikriis. Mida ütleksite meie liitlastele, kui meil ei jätku enam inimesi, keda saata mõnele missioonile või kiirreageerimisüksusesse?

Kui teie tõstatatud risk on oluline, siis ollakse sellest ilmselt teadlikud nii kaitseministeeriumis kui ka kaitsejõududes, ja parim mis me sellisel juhul teha saame, on ümber hinnata oma plaanid ja aegsasti teavitada partnereid. Kõige rumalam on vaikida maha oma nõrkused ja jätta mulje, et oleme paremad, kui tegelikult oleme.

President Ilves soovib algatada põhiseaduse muutmise, et likvideerida sealt kaitseväe juhataja kui põhiseadusliku institutsiooni mõiste. Kas toetate selliseid muutusi?

Ma arvan, et president viitas piisava põhjalikkusega nendele probleemidele, mis praeguse korraga on tekkinud.

Samas tajun ka neid riske, mis võivad kaitseväe ühemõttelise ja sirgjoonelise allutamisega täitevvõimule kaasas käia. Ei ole saladus, et paljude eeldatavasti apoliitiliste ametite politiseerimise oht on Eestis reaalsus. Olen seda ise tajunud ülikoolide ja näinud haiglate puhul. Peaksime tegema kõik endast oleneva, et vältida seda nii tundlikus vallas nagu kaitsevägi.

Milline on Eesti kaitsevägi nelja aasta pärast?

Arvan, et meil on laias strateegilises plaanis kolm probleemi. Kõige olulisem on kokkuvõetav sõnasse kaitsetahe. Meil on kaitsetahtega probleeme, see on laiem ühiskondlik probleem ja sellega tegelemist ei saa delegeerida ühelegi ministeeriumile, kaitseväele ega Kaitseliidule.

Teine probleem on sisuline rahvuslik koostöö meie julgeolekupoliitika realiseerimisel. On olemas probleeme ja pingeid, mida võiks olla vähem. Suurema kooskõla otsimine, ebamäärasuste kõrvaldamine seadustes ning tsiviilkontrolli erinevas mõistmises on sammud, mis tuleks lähiajal ette võtta.

Kolmas on usaldusväärsuse jätkuv suurendamine meie välispartnerite silmis. Meil on selles vallas märkimisväärseid edusamme, aga ka teatud tagasilööke.

Saate oma eelkäijalt kaasa Tõnismäe pronkssõduri küsimuse. Kas pronkssõdur on Tõnismäel ka veel 9. mail koos märulipolitsei ja kaklevate kampadega?

Ei tahaks seal näha ei märulipolitseid ega kaklevaid kampu. Tahaks näha, et seal toimub töö sõjahaudade kaitse seaduse kohaselt. Meil peab olema selgus, kes ja kuidas sinna on maetud ja sellele tuginev tsiviliseeritud lahendus. Kas seda on võimalik lõpetada 9. maiks, on keerukam küsimus ja lõpliku vastuse andmine oleks vastutustundetu.

Kas kavatsete maikuus kandideerida Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks?

Ma arvan, et Isamaa ja Res Publica Liidul on enne kevadist suurkogu vaja pidada väga tõsiseid diskussioone oma tuleviku üle. Minu kandideerimine on spekulatsioon, mida ma ei tahaks kuidagi kommenteerida.

Teid iseloomustatakse küllaltki võimuka inimesena. Väidetavalt olete IRLis välja teeninud juba hüüdnime Pikk Savisaar.

Ei ole kuulnud. Hüüdnime kohta võib öelda, et ühest küljest teeb see au, teisest küljest paneb mõtlema. Ma olen kõikidel ametipostidel püüdnud ajada läbipaistvat, argumentidele tuginevat ja ausat poliitikat. Kui seda nimetada jõuliseks, siis võib seda ka teha. Samas olen ma ühemõtteliselt vastu sellise hüüdnime taga paistvale intrigeerimisoskusele ja kombineerimiskavalusele. Võib-olla on mul diplomaadioskusi tõesti vähem kui administratiivoskusi, aga eks ma püüan end arendada.

Räägitakse ka seda, et peaminister Andrus Ansip hingas Mart Laari valitsusest eemale tõrjudes kergendatult, kuid sai endale Jaak Aaviksoo näol kaela veel hullema pujääni.

Jah, ma arvan, et peaminister ja teised kolleegid valitsusest kuulevad minu seisukohti ning ma ei näe selles midagi halba. Tugevaid ja oma seisukohtade eest seista oskavaid inimesi on valitsuses teisigi ja loodame, et see ainult tugevdab, mitte ei lõhu valitsust.

Jaak Aaviksoo

• Sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus

Perekonnaseis: abielus, 3 last

Haridus: lõpetas 1971. aastal Tartu 2. keskkooli ja 1976. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsikaosakonna teoreetilise füüsika erialal.

• Teenistuskäik: 1976–1988 – noorem-, vanem- ja juhtteadur Teaduste Akadeemia füüsikainstituudis.

• 1981–1994: stažeerinud või töötanud külalisprofessorina Novosibirski soojusfüüsika instituudis, Max Plancki tahkiseuuringute instituudis Stuttgardis, Osaka ülikoolis, Pariisi VII ülikoolis.  

• Alates 1992 – optika ja spektroskoopia professor Tartu Ülikoolis

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (1994)

Juuli 1992 – november 1995 – Tartu Ülikooli esimene prorektor

September – november 1995 – Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika

ja tehnoloogia instituudi juhataja kt, sept 1997 – mai 1998 juhataja

November 1995 – jaanuar 1996 – EV kultuuri- ja haridusminister

Jaanuar 1996 – november 1997 – EV haridusminister

1998 – 2006 – Tartu Ülikooli rektor

Allikas: internet

--------------------------------------

Arvamus

Jürgen Ligi, ametist lahkuv kaitseminister:

Jaak on võimekas mees. Tema poliitikasse tulek on toimunud pisut valulikult, aga see on kogemuste küsimus. Usutakse, et ministrina on tema risk autoritaarsuses. Aga kui ta usaldab häid inimesi ministeeriumis ja kuulab õigeid erakonnas, läheb tal väga hästi, sest ta saab päranduseks palju puhtama ja tervema haldusala, kui said tema eelkäijad.