| Teadlaste hinnangul ehitas püramiidi sama rahvas, kes rajas ka kuulsa Jumalate linna nime all tuntuks saanud Teotihuacani kompleksi. Osa ehitisest on kahjustatud, kuna samal mäel mängiti mitmekümne aasta jooksul lihavõttepühade paastunädalal Jeesuse ristilöömist, millest võttis osa kuni miljon usklikku. Kõik püramiidi neli külge olid 150 meetrit pikad ning 18-meetri kõrgune ehitis raiuti looduslikku mäemassiivi umbes 500. aasta paiku p. Kr. Püramiid jäeti maha 800. aasta paiku p. Kr, kui Teotihuacani kultuur teadmata põhjustel kadus. «Meid seal kaevamas näinud kohalikud ei uskunud, et selles paigas püramiid on,» ütles alates 2004. aastast Teotihuacani uurinud arheoloog Jesus Sanchez. Ta lisas, et kohalikud said asjast aimu siis, kui väljakaevamiste käigus hakkas püramiid kuju võtma ning kui päevavalgele ilmusid põrandakivid ja altarid. Suurem osa kohalikest on arheoloogi sõnul avastuse üle uhked ning on pakkunud abi leidude säilitamisel. Itzapalapa mägi, mida tuntakse ka Tähemäe nime all, asub Mexico City kõige vaesema ja ohtlikuma linnaosa naabruses. Kohalikud elanikud on alates 1833. aastast lihavõtete ajal sellel mäel taasetendanud Jeesuse ristilöömist, nad teevad seda tänutäheks kooleraepideemiast pääsemise eest. Arheoloog Jesus Sancheze kinnitusel ei uurita mäge läbi täiel määral, kuna on põhjust arvata, et seal oli kunagi usukeskus. «Nii konkistatooride-eelsed ehitised kui ka katoliku kiriku lihavõtterituaalid on osa meie kultuuripärandist. Seetõttu peame oma kultuuriväärtuste säilitamisel vaatama kahes suunas». Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk
|
(Täpsustatud!)
Vanemad uudised
