Parlamendikomisjon arutas laevahuku põhjuste uue uurimise võimalikku algatamist riigipäevapartei liikmetest koosneva niinimetatud Estonia grupi ettepanekul, kuid komisjon seda ei toetanud, teatas BNSile ajakirjanik Anu Kaupmees Stockholmist.

Samal teemal: Prokurör Kurm: mina ei saa tuukreid vrakile saata Endised peaministrid soovivad tõde Rootsi võttis külmalt Estonia uut aruannet Udu Estonia huku ümber tihenes veelgi

Kaupmehe sõnul olid ettepaneku vastu liikluskomisjoni moderaatidest ja sotsiaaldemokraatidest esindajad.

Komisjoni liige Lars Angström märkis, et Eesti valitsuse eelmisel nädalal avaldatud Estonia teemaline vahearuanne omas komisjoni tööle tähendust selles mõttes, et uue uurimise pooldajaid on nüüd parlamendi liikluskomisjoni liikmete seas rohkem kui varem.

Rootsi parlament arutab 27. aprillil, kas toetada Estonia huku põhjuste uue uurimise algatamist.

Liikluskomisjoni küsimustele vastasid kahe päeva jooksul Rootsi tuntud laevaehitusekspert Anders Ulfvarson ning Johan Hirschfeldt, kes juhatas komisjoni tööd, mis Rootsi valitsuse ülesandel uuris Rootsi kaitsejõudude segatust relvatransportimisse Estonial.

Ulfvarson on üks neist, kes on aastaid väitnud, et Estonia uppumise käik ja kiirus viitavad sellele, et õnnetuse põhjus ei saanud olla ainult visiiri eest kukkumine, vaid vesi pidi laeva tungima ka autotekist altpoolt.

«Estonia huku põhjuste uurimise rahvusvahelise komisjoni lõppraporti tulemused on niivõrd eksitavad, et seda ei tohiks üldse nimetada katastroofi uurimise lõppraportiks,» märkis Ulfvarsson komisjonis.

Ulfvarson peab vajalikuks Estonia laevahuku põhjuste uue uurimise läbiviimist.

Johan Hisrschfeldti sõnul jõudis uurimine järeldusele, et Estonia pardal veeti 1994. aasta septembris kahel korral Rootsi kaitsejõududele adresseeritud sõjatehnikat.

Samas ei osanud Hirschfeldt liikluskomisjonile öelda, kas Rootsi kaitsejõududele oli teada mõni teine riik, organisatsioon või eraisik, kes võis Estonial sõjatehnikat vedada.

Tema sõnul ei olnud ta sellist küsimust oma uurimise käigus aasta tagasi Rootsi kaitsejõudude esindajatele esitanud, sest selle väljaselgitamine ei kuulunud tema komisjoni tööülesannete hulka.

Tallinnast Stockholmi teel olnud 13 600-tonnine parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5