Gylfasoni sõnul oleks tal Eestile konkurentsivõime tõstmiseks avanevatel Euroopa turgudel kaks soovitust. «Esiteks võiks hakata eestlastele õpetama inglise keelt juba esimesest klassist,» rääkis Gylfason. «12-aastaselt võiksid lapsed osata maailma peamist majanduskeelt juba peaaegu sama hästi kui emakeelt ja see annaks Euroopas juba väga tugeva konkurentsieelise.»

Tema sõnul oli näiteks vaid paarikümne aastaga Lääne-Euroopa ühest vaesemast riigist rikkamate seltsi tõusnud keldi tiigri Iirimaa arengu kiirendajaks inglise keel.

Majandusõpe aitas USAd

Teiseks tuleks Gylfasoni hinnangul hakata Eesti keskkoolis õpetama majanduse baastõdesid. «Majanduslik mõtlemine ei jookse kellelgi mööda külgi maha ja on andnud näiteks ameeriklastele väga suure läbilöögivõime,» rääkis Gylfason.

USAs läheb Gylfasoni sõnul 80 protsenti noortest pärast keskkooli edasi õppima. Neist omakorda 80 protsenti valib vähemalt lisaaineks kindlasti majanduse. «Seega 64 protsenti Ameerika Ühendriikide kodanikest on ühel või teisel moel majandusega kursis ja suudab äritegevuses läbi lüüa, olgu ta näiteks arst või remondimees,» rääkis Gylfason. «See aitab kaasa ka riigi poliitilisele arengule, sest poliitikud ei saa enam teha populistlike otsuseid, vaid peavad neid majanduslikult põhjendama,» ütles Gylfason.

Ajude äravool pole halb

Professori sõnul ei tohiks katastroofiks kujuneda ka see, et inimesed, kes hästi keeli mõistavad, lähevad Eestist ära. «See, kui inimesed maailma näevad ja mõni aasta Eestist väljaspool töötavad, tuleb pikemas perspektiivis ainult kasuks,» märkis ta.

Gylfasoni sõnul kiireneb Eesti majanduskasv ka tänu astumisele Euroopa Liitu. «Eesti jõuab Skandinaavia maadele kiiresti järele ja võib-olla läheb neist möödagi,» ütles ta. «Siiani on Eesti olnud äärmiselt edukas investeeringute kaasamisel, laveerides osavalt nii Soome, Rootsi, aga ka Kesk-Euroopa majandusmudelite vahel.»

Gylfasoni arvates pärsib EList väljajäämine samas Islandi majandust. «Minu arvates tahaksid ka islandlased, et me sinna kuuluksime,» rääkis Gylfason. «Paraku see saare põllu- ja kalameestele ei meeldi ning kuna nemad juhivad saart poliitiliselt, siis ei tule liitumine esialgu kõne alla.»

Siiski loodab ta, et kui 2007. aastal liituvad ELiga ka Bulgaaria ja Rumeenia, hakkavad ka saareriigi poliitikud uuesti liitumist arutama.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33