|
Tuhande aasta vanustelt muumiatelt Peruus võetud proovide geneetilised
analüüsid toetavad seda seisukohta, vahendas Reuters.
Uurijate sõnul on tänapäeva täide geenid peaaegu identsed nendele, mida
dateeritakse ajastusse, kui inimesed maakera erinevaid piirkondi koloniseerima
hakkasid.
«Me teame, et see parasiit levis üle kogu maakera koos meiega,» kinnitas
Florida ülikooli teadlane David Reed, kes avaldas kogutud materjalist artikli
nakkushaigustele pühendatud ajakirjas Journal of Infectious Diseases.
Maailmas arvatakse esinevat kolme erinevat täide geneetilist haru – A, B ja
C, kusjuures esimest leiab igalt poolt, teine on tavaline Ameerikas ja Euroopas
ning kolmas väga haruldane.
Varem arvati, et B-haru arenes iseseisvalt Ameerika mandril, kuni eurooplased
saabusid, tuues endaga kaasa A-haru ja viies koju tagasi B-haru.
Peruu tuhande aasta vanustelt muumiatelt leiti aga nüüd samuti DNA-d, mis
kuulub A-harusse. Samas ei olnud sel ajal veel ükski eurooplane sellele mandrile
jalga tõstnud.
Reed usub, et täide geene uurides saab luua süsteemi, mille alusel võiks
tulevikus dateerida ka inimasustuse levikut maailmas.
Lisaks kavatseb ta kontrollida ka seda, kas vastavad tõele jutud, et tüüfuse
tõid vanasse maailma just esimesed Ameerikat külastanud maadeavastajad, kuna
selle tõve bakterid levitavad just täidega. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
