Kerttu Jänese: vildakas õppetoetus
06.02.2008 00:01
Kerttu Jänese, Tartu Postimees
|
| |
|
 |
Kerttu Jänese |
|
|
|
|
Eilne Eesti Üliõpilasleht tutvustab haridus- ja teadusministeeriumis küpsevat ettepanekut uueks õppetoetuste süsteemiks, mille järgi hakataks toetuste maksmisel arvestama tudengi igakuise sissetuleku suurust, mitte hindeid nagu seni.
Kõlab ju päris ilusti. Seda enam, et mida väiksem on üliõpilase sissetulek, seda suurem raha riigilt iga kuu pudeneb, ja üliõpilaste üks suuremaid etteheiteid praegusele õppetoetuste süsteemile – tegemist on sisuliselt stipendiumiga, mis ei võta arvesse toimetulekuraskusi – saaks samuti rahuldatud.
Aga. Kuidas õppuri reaalne sissetulek õppetoetuse uueks väljamaksmiskorraks kindlaks tehakse?
Arvesse võetakse üliõpilase kuu keskmine sissetulek maksu- ja tolliameti andmetel: kellel see on 2500 krooni või vähem, saab kätte õppetoetuse maksimaalse summa ehk 2000 krooni. Kui tudeng teenib kuni 4000 krooni, makstakse talle vähim võimalik summa ehk 500 krooni. Üle 4000 krooni kuus teenivad üliõpilased peaksid olema piisavalt rikkad, et ise hakkama saada ja neile ei maksta toetust üldse.
Kahtlased ettevõtted, kes meeleheitel kopikaid korjavaid tudengeid niigi neile mustalt makstes ära kasutavad, saavad sellest vaid hoogu juurde. Üliõpilane võib-olla tänulik ümbrikupalga saaja, sest ta ei vaja veel pangaväljavõtet korterilaenu jaoks.
Küüniliselt võib öelda, et see on win-win situation ehk olukord, kus võidavad mõlemad. Tudeng saab palgale lisaks õppetoetust, sest tema palk ei kajastu kuskil, ja ettevõte võib rahulikult mitteametlikult susserdada. Olgem ausad, 2000 krooni pole tänapäeval piisav summa, mille eest maksta korteri- või ühikaüür ja osta toitu.
Ja järgmine aga. Tekib olukord, kus tudengitele, kelle vanemad on piisavalt jõukad, et oma last õpingutes toetada, makstakse veel lisaks kopsakas kommi- ehk õlleraha. Ja üliõpilased, kes peavad tööl käima, saavad lisaks ehk vaid 500 krooni.
Ajastul, kui rõhutakse elukestva õppe väärtusele ja tudengeid julgustatakse õppeaja jooksul ka välismaal tudeerima, tundub mõistusvastane, et üle 26-aastastele õppijatele uue süsteemi järgi toetust maksma ei hakata. Vahepeal välismaal õppinud nominaalajaga lõpetada ei suuda. Väljaspool õppekava nominaalaega toetust aga jällegi ei maksta.
Ja veel – uue süsteemi järgi tahetakse hakata toetama vaid sajaprotsendilisel täiskoormusel õppivaid tudengeid. Ma ei tea, kust võtab tudeng õppimise ja töötamise kõrval aja magamiseks ja söömiseks, ammugi siis erialastes ühingutes kaasalöömiseks või hobidega tegemiseks.
Agasid on kahtlaselt palju.
|
|
|
|
|
