| |
|
 |
Foto: Repro |
 |
Kurjategijad rüüstavad Hispaania rannikuvetes peituvaid aardeid
(10)
06.02.2006 15:13
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Hispaanias on sagenenud Lõuna-Hispaania rannikumeres uppunud galeoonidel leiduvate aarete rüüstamised. Eelmisel nädalal sai Hispaania politsei jälile pikka aega rüüstamisega tegelenud jõugule ning vahistas kolm välismaalast, kirjutab The Guardian.
Vahistatuteks olid kaks ungarlast ja üks ameeriklanna, kellet võeti ära 17. sajandist pärit 27 kahurikuuli, kolm Rooma-aegset ankrut, Foiniikia vaas ning Trafalgari lahingu aegseid kuule.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | . Väike irooniapala.
Kuhu meie tsivilisatsioon on jõudnud...see mida meie kauged esivanemad loopisid ...
muki nii madalast veest pole tõepoolest ENAM midagi muud leida kui mingeid roostes ankruid, malmjunne (ku...
|
| Politsei andmetel said röövlid asjade asukoha teada Sevillas asuva
Lääne-India kompanii arhiivides sorides ning tegid vanadest dokumentidest
koopiad.
Politsei teatel oli röövlijõugul Lõuna-Hispaania rannikul
ankrus seisnud laeval Louisa aardeotsimiseks terve laboratoorium,
kust ei puudunud ka tänapäevased kõrgtehnoloogilised abivahendid.
Muu hulgas oli röövlitel 600 000 eurot ehk 9,4 miljonit Eesti
krooni maksev allveerobot, mida kasutati leidude ülestõstmiseks merepõhjast.
Laeval olid ka GPS-vastuvõtjad, kaheksa vee all kasutatavat
metallidetektorit, 30 meetri pikkune pump ning kaks merepõhjast signaale saatvat
sonarit.
Cadizi politsei leidis laeva pardalt ka tulirelvi ning laskemoona. «Laeva pardal olnud relvad olid mõeldud teiste rüüstajate eemalehoidmiseks,» ütles kohaliku politsei juht Antonio Dichas.
Oma leidude peitmiseks rivaalide ja Santa Maria sadamavõimude eest kasutasid
röövlid salapeidikuid sisaldavaid hapnikuga täidetud ujuvaid paake.
Samasuguseid abivahendeid kasutavad ka seaduslikult vee all töötavad
allveearheoloogid nii USAs, Ladina-Ameerikas kui ka Kariibi mere piirkonnas.
Samas on Hispaania keeldunud andmast raha merepõhja jäänud laevadel olnud
varanduste uurimiseks.
Cadizi laht, mis peidab endas 16. – 18. sajandist pärit 800 galeooni
jäänuseid, on Hispaania suurim laevade surnuaed.
Suurem osa laevadest lebab ainult 10 – 15 meetri sügavusel rannikumeres,
olles sellega aarderöövlitele kergeks saagiks.
Galeoonide uurimise ja hoidmisega tegeleva ühingu esimees Juan Manuel
Garcia ütles, et Cadizi lahe põhjas võib olla kulda, hõbedat ja pärleid umbes
1,5 miljardi euro ehk 23 miljardi krooni eest.
|