Deva Deva Dance ja Cardinals astuvad oma võistluslauluga «11» televaatajate ette neljandana.

Eesti Eurolaulu peaprodutsent Juhan Paadam, olete öelnud, et tänane saade on Eesti Eurolaulu ajaloos üks vingemaid. Miks nii?

Olles vaadanud meie režissööride tööd, siis tundub mulle, et nii palju fantaasiat ja tööd pole rahvuslikku vooru vist kunagi pandud. Eeltutvustuse saade näitas, et pilt on tänu valgusele, helile ja režiile väga hea.

Samal teemal: Küünlaid vääriv mäng

Alati on tähelepanu all võidulaulu valimise kord. Julgete kinnitada, et telefonihääletus toimib tõrgeteta?

Ega ma masinate eest vastutada saa. Oleme partneritega käinud samm-sammult läbi need momendid, mis läksid halvasti mullu. Loodan väga, et see õnnestub paremini.

Mis valikusse endasse puutub, siis ega väga palju süsteeme pole võimalik välja mõelda. Kolmas tee on see, et ma ise hakkan otsustama, kes on parim.

Olete pikendanud hääletuse aega kümne minutini. Miks?

See hajutab kõnesid ja annab rohkem võimalusi. Hääletus pole atraktiivne ses mõttes, et dramaturgiat häälte saabumisel pole. Mullu üritasime jagada Eestit maakondadeks, aga väikses riigis pole võrgud lihtsalt nii täpselt ehitatud.

On midagi, mida te tänaõhtuse saate puhul kardate?

Karta võib igasuguseid asju. Nagu mullu, kui telemaja peaarvuti ise mõtlema hakkas. Muidugi ei saa midagi välistada – näiteks, et elekter läheb ära, nagu Postimehes reedel.

Sel nädalal otsustasite ühest laulust loobuda. Mitmed teletegijad on öelnud, et võinuks ju ühe laulu siiski lisada.

Kriitikuid on alati metsikult, eriti nende hulgas, kes asjaga tegelenud pole. Kordan, et Julia Bomani laulu väljalangemisest on mul väga kahju. Kümnendat laulu aga ei saanud seetõttu võtta, et see oleks olnud ebavõrdne. Me ei suutnuks luua sellele laulule samasuguseid tingimusi kui konkurentidele.

Mis te arvate, kaua eestlased Eurovisiooni lauluvõistlust jälgida viitsivad?

Ise olen valmis seda kaasa tegema nii kaua kui veel tööd teha suudan. See on suur telesaade, mida kogu Euroopa tahab ja viitsib ühiselt teha. Televisiooni mõttes on see unikaalne formaat.

Meelehärmi teeb lobisemine asja ümber, et kes seda ikka vaatavad ja kellele seda vaja on. Vaatab ja kuulab ikkagi see, kes tahab. Alati võib ju televiisori või raadio välja lülitada. Jah, see on massikultuur. Aga nagu ütleb minu Saksa kolleeg Jürgen Meier-Beer: massikultuur ongi demokraatia.

Kas Eestil on veel võimalik lauluvõistlust korraldada?

Teate, mis Jean Sibelius ütles oma naisele, kui too küsis, millal mees kõrtsist koju tuleb? Ta vastas, et olen helilooja, mitte ennustaja. Ennustada on vara, sest me ei tea, kes meid esindab ja kuidas see teiste lauludega suhestub. Aga ma ei kahtle, et Eesti võidab taas.

--------------------------------------------------

Mida arvate tänavustest eurolauludest?

Ivo Linna , laulja:

Tunne on sarnane teiste aastatega – alati on see tunne, et oli mis oli, aga sel aastal pole nagu midagi eriti võtta. Kõige professionaalsem lugu on Priit Pajusaare mitmekeelne lugu «11». Eripärane oleks olnud ka see, mis välja lendas. Eesti rahvas võiks laulda eesti keeles. Keskpäraselt hääldatud inglise keel on lihtsalt mõttetu. Endale meeldib lauljana Airi Ojamets. Aga see lugu on kõike muud kui eestilik.

Evelin Pang , näitleja:

Minu arvates valitseb maitsepuudus. Paneb imestama, miks me nii hirmsasti tahame inglise keeles laulda, me laulame ju aktsendiga. Seda on kohutav kuulata. Mulle meeldis kõige rohkem Joel Juht, Eha Urbsalu taustatantsija. Aga lauluna krišnade laul – meeldis usundite sidumine ja mõte, et elame kõik ühe päikese all. Ei saa öelda, et elan õudselt kaasa ja huvitun, kes siis nüüd meid esindama läheb.

Anne Veesaar , näitleja ja produtsent:

Mulle meeldib artistina Rebecca Kontus. Esitajast sõltub absoluutselt kõik; kas tal on mingi sõnum või mitte. Rebecca on laval elav ning imeb laulust välja selle, mis seal üldse on. Alati räägitakse, et pole ühtegi laulu ja et kõik on nii tavapärane. Kõik on ikkagi omamoodi laulud. Meeldivad ka tüdrukud ansamblist Suntribe. Okei, olid nagu Vanilla Ninja kloonid, aga Eurovisioonil see töötaks.

Marko Pomerants , sotsiaalminister:

Kahju, et Julia Boman välja kukkus. See oli laul, mis jäi meelde ja oli teistsugune. Ei suuda prognoosida, kes võidab. Mulle meeldib Glow’ teine lugu, suur šanss on ka Suntribe’il. Nad võivad saada särtsakuga publiku lemmikuks. Ekstreemsustega on eestlane ka harjunud, mis tähendab, et Arne Lauri pundil on ka suur lootus... Tegelikult pole mul veel ühtegi lugu välja valitud, kelle eest ma helistaksin.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.43