Ettevõtja ainus võimalus uue riigihangete korra kohta
põhjalikku teavet saada on raha maksta ja kuulata riigihangete ameti juhte
tasulistel koolitustel, kirjutab Äripäev.
Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv osaleb
veebruaris oma tööajast lektorina viiel erafirma korraldatud koolitusel. Sarv
teenib 300–500 krooni akadeemilise tunni eest.
Peadirektori asetäitjad
Andres Veel ja Tom Annikve jagavad riigihangetega seonduvat infot vastavalt
neljal ja kahel tasulisel kursusel.
Samas kurdavad ettevõtjad, et 1.
jaanuarist muutunud riigihangete seaduse rakenduse kohta on informatsiooni
keeruline saada.
Äripäevaga vestelnud firmajuhid nentisid, et
riigihangete ameti koduleheküljel puudub pädev ja ülevaatlik informatsioon ning
ainus võimalus ennast asjaga kurssi viia on osaleda kallil erafirma korraldatud
teabepäeval.
«Omal käel pole midagi võimalik teada saada,» ütles ASi
Sagro müügijuht Aivar Suppi.
OÜ Kyyrix juhataja Toomas Tamme osales
teisipäeval kaubandus-tööstuskoja korraldatud seminaril. Tema hinnangul on
seadusemuudatused nii suured, et ettevõtjal on kaks võimalust: koolitada ennast
välja tasulistel kursustel või palgata jurist.
«Loomulikult peaks see
info olema tasuta kättesaadav, igal juhul tuleks korraldada tasuta infopäevi,»
ütles Tamme. «Seda enam, et varsti seadus jälle muutub, nagu täna kuulda võis.»
Koolitusfirmad on tühja turu vajadusest aru saanud ning iga endast
lugupidav koolitaja korraldab uuest seadusest tulenevaid muudatusi selgitava
kursuse, kuhu kutsub raha eest esinema riigihangete ameti kõrge ametniku.
Nii näiteks on Eesti Diplomaatide Kooli kalendris viis infopäeva, Eesti
Avaliku Halduse Instituut korraldab nii seminare kui ka kahepäevaseid kursuseid,
koolituspäevi teeb ka EMI EWT. Kõik koolid kinnitavad, et maksavad Sarvele,
Annikvele ja Veelile lektoritasu.
«Eks see üks õnnetus on. Lihtsalt
vastik,» kommenteeris riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv. «Vajadus
koolituse järele on väga suur ja mina ei jõua seda katta.»
Kolm aastat
tagasi pälvisid Sarv ja Annikve üldsuse tähelepanu sellega, et nende juhitud ja
põhitegevusena riigihangete bülletääni välja andnud MTÜ Eesti Kaubanduse ja
Logistika Ühing kulutas kolm neljandikku riigihangete bülletääni kirjastamiseks
kogutud rahast hoopis töötasude, majanduskulude, õigusabi ostmise ja
välislähetuste peale.