Inimesed, kes pärast 1. maid võivad legaalselt Ühendkuningriiki elama asuda, peavad nüüd vähemalt kaks aastat ise toime tulema, enne kui võivad taotleda sotsiaaltoetusi Briti riigilt.

Samm on ajendatud kartusest, et Suurbritannia võib muutuda «toetusturismi» magnetiks endise idabloki riikide kodanikele.

Samas jääb Suurbritannia tööturg siiski kõigile ELi kodanikele avatuks, sest oskustöölisi on vaja. Briti uued piirangud on oluliselt väiksemad kui enamikus teistes ELi riikides kehtestatud. Peaminister Tony Blairi avaldus põhjustas parlamendis mõningat segadust, kuna oodati, et ta piirab ka ligipääsu tööturule.

Opositsiooni varikabineti siseminister David Davis ütles, et valitsusel ei paista olevat selget kava, mida teha, kui immigrandid paari kuu pärast saabuma hakkavad.

Teised Euroopa Liidu riigid peale Iirimaa on kõik riburada kehtestanud suuremad või väiksemad piirangud ja üleminekuajad nii tööturule kui sotsiaaltoetustele.

Vaid need kaks riiki saavad öelda, et kohtlevad kõiki ELi kodanikke võrdselt, sest Briti sotsiaaltoetuste kaheaastane ooteperiood kehtib ka ülejäänud ELi riikide kodanikele.

Uurivad olukorda

Blair ütles parlamendis, et valitsus uurib siiski kogu olukorda ning kui selgub, et probleemi lahendamiseks on vaja kehtestada piiranguid, siis seda ka tehakse.

Tungi Suurbritanniasse suurendab mõistagi teiste ELi riikide käitumine, kes oma uksi uutele kodanikele kohe täiel määral ei ava. Samuti on saareriigi eeliseks heal järjel majandus, madal tööpuudus ning keel, sest just inglise keel on kõige levinum võõrkeel kõigis uutes liikmesriikides.

Briti meedia on alles viimasel ajal selle teema üles võtnud. BBC Londoni uudistesaates oli pikk lõik Riiast, milles kirjeldati suurt tööpuudust Lätis ning väideti, et oma 80 000 lätlast on 1. maist valmis Londoni poole teele asuma.

Varem Londonis elanud ning nüüdseks Riiga tagasi pöördunud reklaamiagentuuri omanik aga jahutas kaasmaalaste ümberasumislusti, öeldes, et paljusid tabab kindlasti ehmatus, kui nad avastavad, mis maksab näiteks Londoni metroopilet.

Brittidele murettekitav kontingent on ka Slovakkia ja Tshehhi vaesed mustlased. Väidetavalt istuvad seal terved kogukonnad juba pakitud kohvrite otsas ning ootavad piiride avanemist. Paljud neist tulevad teisele ringile, olles juba varem asüülitaotlejana Suurbritannias viibinud, kuid taas välja saadetud.

Arvata võib, et 1. mai eel selle teema käsitlus meedias sageneb ning meeleolu Ida-Euroopa immigrantide suhtes muutub veelgi negatiivsemaks.

Valitsus on praegu küll selgelt välja öelnud, et tööjõu liikumist ei piirata, kuna tööjõust on puudus, kuid kui peaks selguma, et sisserändajate tulv hakkab töökohti ohustama, siis võidakse kehtestada kas üldised või teatud tööstusharusid hõlmavad piirangud.

13 000 inimest aastas

Praegu on siseministeeriumi hinnangul oodata ehk 13 000 uue ELi kodaniku saabumist igal aastal. Valitsus tahab lähinädalatel muuta selgemaks ka sotsiaaltoetuste taotlemise reeglid. Praegu otsustatakse need individuaalselt ning aluseks on taotlejapoolne veenev tõestus, et ta elab alaliselt Suurbritannias.

Konservatiivid kritiseerivad valitsust otsustamatuse pärast ning nõuavad sisuliselt piirangute kehtestamist juba enne 1. maid, kuna ei olevat mõtet üritada uksi sulgeda, kui kõik tulijad on juba kohale jõudnud.

Mitmed riigid, nagu Holland, Taani ja Rootsi, mis alguses lubasid oma tööturu kohe avada, on hiljem meelt muutnud. Nad kardavad, et sisseränne madaldab palgataset ning paneb liigse koorma sotsiaalsüsteemile.

Rootsi peaminister Göran Persson teatas muutusest alles möödunud nädalal, reageerides ametiühingute kaebustele. Hollandi valitsus oli mõni päev varem teatanud, et kehtestab range töölubade korra, piirates migrantide arvu 22 000ni.

Euroopa Komisjoni ametnikud vaatavad neid arenguid halvakspanuga, öeldes, et valitsused annavad alla ksenofoobilistele hirmutamiskampaaniatele. Samasugused kartused 1986. aastal Hispaania ja Portugali liitumise eel, mis olid samuti tunduvalt vaesemad kui EL, osutusid alusetuiks.

ELi diplomaadid ütlevad ka, et uute liikmesriikide kodanikud on ideaalsed külalistöölised, kes oma hea hariduse ja dünaamilisusega toovad uut verd vananevasse Euroopasse. Erinevalt moslemitest on uued ELi liikmed altid kohanema teiste ühiskondadega ega moodusta kinnisi kogukondi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0