Postimees: Riigifirmade nõukogud on hõlbus palgalisa

TEADE Postimees kogub mälestusi ENSVst (2873)

< 06.veebruar 2004 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Vaba aeg
	> Anekdoodivõistlus
	> Aura fotovõistlus
	> Telefoniraamat

Logi sisse


	Gallup

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Nädala TOP
>>	Kuu TOP


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Fotod: Rolling Estonians saabus kolmapäeval Eestisse (7)
	Arvete tasumisega on hädas 100 000 eestlast (40)
	Ema mänginud tüdrukud varastasid viis lapsevankrit (21)
	Rändurid pole maakera ümaruses veel veendunud (16)
	Sõdurid päästsid paduvihmas Tartu suusamaratoni rada (11)
>> Kuu TOP50




Viited

	uno.ee
	Kuula Kuku raadiot
	Postimees Reisid
	Miksike
	OK Jutukas
	Kultuuripidur
	CV Keskus
	1182.ee


	Saada vihje

Esileht > Siseuudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Riigifirmade nõukogud on hõlbus palgalisa (9)
06.02.2004 07:41
PM Online

Kommenteeri | Loe kommentaare

Kalleimad töötunnid Eestis on advokaatidel, audiitoritel, koolitajatel ja riigifirmade nõukogude liikmetel. Erinevalt esimestest võivad riigi esindajad saada töötasu kätte ka lihtsalt kohaloleku eest, kirjutab Äripäev.

Agaramad riigifirmade nõukogude liikmed teenivad iga kuu umbes 15.000 krooni lisaraha.

Töö nõukogu liikmena tähendab tavaliselt mõnetunnist koosolekut kuus, spetsiifilised teadmised juhitava ettevõtte valdkonnast ei ole olulised.

«Kes tahab lihtsalt raha järel käia, võib nõukogudes niisama istumas käia, ei pea materjalegi läbi lugema,» sõnab Reformierakonna nõunik Kalev Lillo, kes on ametis kolme riigiettevõtte nõukogus.

Puududa pole nõukogu koosolekutelt mõtet, sest puudujale kuutasu ei maksta.

Suuremate riigiettevõtete (Tallinna Sadam, Eesti Energia, Eesti Post jne) nõukogu liige teenib iga kuu põhipalka 5550 krooni, nõukogu esimees 7400 krooni.

Mõnes kohas lisanduvad kuutasudele ka preemiad, mida on lubatud maksta kuni 50 protsenti tasudest.

Riigiettevõtete nõukogud koosnevad umbes pooleks riigiametnikest ja poliitikutest, olulisemate ettevõtete nõukogudesse on kaasatud ka ärimehi.

Kui palju peab nõukogus olema ametnikke, poliitikuid ja muid tegelasi, pole rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja Veiko Tali sõnul sätestatud.

Kõik nõukogu liikmed määrab minister, kes arvestab isiku valdkonna tundmist, huvide konflikti vältimist, kuid ka isiku osalemist teistes nõukogudes.

Kui palju riigiettevõtte või sihtasutuse nõukogus liikmeid on, määrab asutuse põhikiri.

Seega võib juhtuda ka nii nagu Maaelu Edendamise SA nõukoguga, mille nõukogus istub rohkem inimesi kui ettevõttes töötajaid – nõukogus on 13 liiget, sihtasutuses endas aga töötab asutuse kodulehekülje andmeil koos kolme juhatuse liikmega 11 inimest.