Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets pidas ministeeriumi asekantsleri Kristjan Halleriga nõu, kuidas vaenulikku õpetajaskonda enda poole võita

Koolireform tekitab erimeelsusi
Toivo Maimetsa kommentaar

Samal teemal: Repliik: Pahased direktorid (3)

«Kui näiteks Ruhnu saarel peaks olema ainult kolm last, siis peame sealset kooli töös hoidma,» kostis Toivo Maimets eilsel Eesti Koolijuhtide Ühenduse aastakonverentsil. «Selliseid koole, mis on oma asukoha tõttu vajalikud, on teisigi, ning nende ülalpidamine tuleb meil kinni maksta.»

Maimetsa idee kohaselt hakkavad nn hädavajalikud koolid saama teistest suuremat haridusosakut. Millise indeksi alusel seda arvutama hakatakse, selgub 1. maiks.

«Viimaste aastatega on kõige rohkem vähenenud algkoolide arv, mis on väga murettekitav tendents,» lisas Maimets. «Just algkoolid peaksid asuma võimalikult kodu lähedal, kas või kõrvaltänavas.»

Koolijuhid infosulus

Valgamaal asuva Õru lasteaed-algkooli direktor Tiiu Teesalu ohkas seda kuuldes kergendatult.

«Sain optimismi juurde,» kostis ta lootusrikkalt. «Nüüd on põhjust uskuda, et niipea meie kooli kinni ei panda, ja usun, et reformist on meile kasu.»

Enne ministri ettekannet ilmutasid konverentsile kogunenud direktorid enamasti skeptilist suhtumist, kuna nende teadmised kavandatavast haridusreformist piirdusid suuresti ajalehtedest loetud artiklitega. Vaenulikku õhkkonda möönis ka koolijuhtide ühenduse aseesimees ja Tartu Descartes’i lütseumi direktor Jaan Reinson.

«Arvan, et see tuleneb eelkõige infovaegusest ja vähesest suhtlemisest,» ütles Reinson.

Negatiivset meeleolu süvendas ka mustadesse T-särkidesse rüütatud Tallinna 21. kooli poiste kurblikult lauldud: «Oh mina väike mehikene, põlvepikku poisikene.» Ministri kõnepulti astumist saatis napp aplaus.

Toivo Maimets esitles koolijuhtidele eelmisel nädalal Riigikogus ja valitsuskabinetis kõlanud ülevaadet üldhariduse praegustest probleemidest ning koolikorralduse ja rahastamise põhimõtteid. Nende järgi hakatakse 2005. aastast koole rahastama haridusosakute põhimõttel.

Osakud sisaldavad kõiki õpilase koolitamisele tehtavaid kulutusi ning direktorid saaksid ise otsustada, kuidas sel moel kogunenud raha kasutada. Haridusosakute süsteemi tutvustamine tekitas kuulajate seas suurima sumina.

«Kas ta ajab saali juba praegu tigedaks,» päris üks pedagoog poolihääli kolleegilt.

Ministri plaane kritiseeris ka konverentsil kõnelenud Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

«Suhtun ideedesse koolimajade taasriigistamisest ja haridusosakutest skeptiliselt,» kostis Savisaar. «Leian, et omavalitsustel on juhtiv roll oma hariduselu kujundamisel ja nii peaks see ka jääma. Meil on kogemus tervishoiusüsteemi näitel olemas ja ma ei ütleks, et teenuste kättesaadavus ja ravi kvaliteet oleks paranenud. Pigem vastupidi.»

Pärast sõnavõttu esitasid direktorid ministrile ohtralt küsimusi nii hariduse rahastamise kui sisulise poole kohta. Lagedi põhikooli endine direktor Sven Sagris tõstatas ka küsimuse klassikursuse kordamajätmise otstarbekusest, kuna tema sõnul on istumajätmine koolivägivalla suurimaid põhjuseid.

Minister sai lipsu

«Olen seda meelt, et lapsi pole mõtet istuma jätta,» kostis Maimets, kelle sõnul vajavad ümberkorraldusi ka õppekavade ja õpikute sisu, riigieksamite süsteem ning koolide järelevalvemehhanismid.

Küsimusele, miks õpetajate palgad lubadustest hoolimata tõusnud pole, ei osanud Maimets vastata. Samuti tunnistas ta, et reformi riskid regionaalpoliitika seisukohalt on veel läbi arutamata.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Martin Kaasik tänas kolleegide küsimusterahe alt pääsenud ministrit, kinkides talle tumesinise lipsu.

«Aga see pole vihje, et teie lips on läbi,» rahustas Kaasik.

Kuigi paljud koolijuhid said ministri lubadustest indekseerimise kohta rahustust, leidus murelikke küllalt.

Harkujärve lasteaed-algkooli direktori Külli Riistopi sõnul on paljudel kolleegidel endiselt värin sees.

«Minister küll ütles, et algkoolidel pole põhjust karta, aga mul on sellegipoolest hirm,» ütles Riistop, ja lisas, et kooli remondiks osakutest ei piisa.

«Kuni tänaseni polnud koolijuhte ministri jaoks olemas,» nentis Palivere põhikooli direktor Tõnis Peikel. «Direktorid pidid hommikul lehe avama ja vaatama, kas seal on nende kohta midagi öeldud. Tore, et vähemalt täna saime üht-teist põhjalikumalt kuulda.»

Arvamus

Külli Riistop
Harkujärve lasteaed-algkooli direktor

Ma ei ole tuleviku suhtes optimistlik, väikekooli direktorina kardan haridusosakute süsteemi. Minister küll ütles, et algkoolidel pole põhjust karta, aga mul on sellegipoolest hirm. Meie kool on vana ja nõuab remonti, osakutest selleks küll ei piisa. Remonditud koolid on kindlasti eelisolukorras.

Muidu on haridusosakute idee tore, aga kas see nii ka käivitub, nagu Maimets ette näeb, ja veel ühe aasta jooksul, seda ei tea.

E

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5