Enamiku maksehäireregistrisse kantud võlgnikest moodustavad mobiilsideoperaatorite kliendid. Samuti on registris palju inimesi, kes on järelmaksukaarte kasutades makseraskustesse sattunud. Ka üsna väikesena tunduvad võlad võivad inimese nii krediidist kui mobiilsidest ilma jätta.

Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger märkis, et osaliselt tingisid võlanimekirjade pikenemise registrisse lisandunud uued liikmed, kes oma probleemsetest klientidest teatavad. «Näiteks liitusid registriga kataloogikaubamajad,» ütles Jäger.

Tööd jagub ka kohtutele

Maksehäireregistrisse satuvad võlgnikud siis, kui lepinguga määratud maksetähtajast on möödunud rohkem kui 45 päeva. Maksehäireks loetakse võlgnevust alates 500 kroonist koos intresside ja viivistega. Registri liikmed on pangad, mobiilioperaatorid, inkassofirmad, kinnisvarahooldajad ja mitmed teised teenuste pakkujad.

Võlgnikke hoitakse nimekirjades kuni seitse aastat olenemata võlgade kustutamisest. Sinna kuulumine ei ole küll veel otseselt põhjuseks, et pank näiteks krediidi andmisest või mobiilivõrk liitumisest keelduks, kuid nende antavad krediidi- või kõnelimiidid on tunduvalt väiksemad.

«Pangal on krediiti andes õigus teada oma kliendi eelnevat maksekäitumist,» põhjendas Jäger, miks nimekirjadest ei kustutata inimeste andmeid, kes oma võlad on tasunud. «Tänu registrile saavad näiteks korralikud ja ausad inimesed odavamalt laenu kui need, kes on oma võimeid ülehinnanud.»

Makseprobleemidega inimeste arvu kasvu kinnitati ka Tallinna linnakohtust. Kohtunik Mai Graubergi hinnangul kasvas mullu tsiviilasjade hulk ligikaudu viiendiku võrra.

2002. aastal ületas tsiviilasjade hulk Tallinna linnakohtus 15 000 piiri ning suur osa nendest on kas mõne panga, liisingufirma või mõne muu teenustepakkuja hagi eraisikust võlgniku vastu. Järelmaksuvõlad jäävad enamasti alla 10 000 krooni.

«Palju tuleb teha tagaselja otsuseid, sest teenusepakkujal ega ka kohtul pole õnnestunud võlgnikku leida või ta ei vaevu kohtusse tulema,» ütles Grauberg. «Inimesed arvestagu, et peale võla ja viiviste tuleb neil kanda ka kohtukulud,» ütles ta.

Ka kohtutäitur Kairi Kummi sõnul andsid pangad täituritele võlgade sissenõudmisel tublisti tööd. «Osa kasvu tuleb selle arvelt, et järelmaksukliente lisandub plahvatuslikult, samas näib aga, et pangad annavad laenu liiga kergekäeliselt,» ütles Kumm.

Tema sõnul on pankadele võlgu jäänutelt väga keeruline raha kätte saada, sest nende pangakontodel pole arestimiseks raha. «Võlgnikke on tihti raske leida ning enamasti pole neil ka märkimisväärset vara, mida müüa,» lisas Kumm.

Nõude jõudmine kohtutäiturile läheb võlgnikule kalliks. «Näiteks 10 000-kroonise nõude eest tuleb tasuda 826 krooni,» ütles Kumm.

Võlgnikke võib lisanduda

Pankadest kinnitati Postimehele, et järelmaksukaartidega mingeid tõsiseid probleeme pole. Hansa Liisingu juristide sõnul on küll kohtuasju, mis puudutavad väikefinantseerimistoodete võlgnikke, kuid see, et istungid on just nüüd, on pigem töökorralduse küsimus.

«Sellistele protsessidele eelneb pikk aeg, kui võetakse kliendiga tekkinud võlgnevuse pärast ühendust ning saadetakse meeldetuletuskirju,» kinnitas Hansapanga pressiesindaja.

Ühispanga eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul moodustavad probleemsed kliendid järelmaksukaartide omanikest umbes ühe protsendi, mis on mitu korda parem kui näiteks Ühendriikides.

Siiski möönis ta, et kaardivõlglasi võib juurde tulla, sest kaarte on väljastatud üha rohkematele inimestele. «Paljud on alles värsked kaardiomanikud ja nende maksekäitumist on raske hinnata,» ütles Messimas.

Krediitkaardid

Eesti pangad olid jaanuari lõpuks väljastanud üle 183 000 krediitkaardi

Neist: Ego järelmaksukaarte 77 347, Magneti järelmaksukaarte 41 789

Järelmaksutooteid pakuvad ka Nordea ja Sampo

Laenulimiitidest on kasutatud umbes 60-65%

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4