| |
|
 |
NASA kunstniku nägemus plahvatusest, mis tekkis, kui 12-sentimeetrise läbimõõduga meteoroid tabas Kuud.
Foto: NASA |
|
NASA teadurid sattusid plahvatuse peale Kuul
(25)
05.01.2006 00:01
Arko Olesk, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kuud tabavaid kosmosekamakaid otsinud USA riikliku
kosmoseagentuuri NASA teadlasi saatis õnn juba esimesel vaatlusööl, mil nende
silme all jättis meteoriidiplahvatus taevakehale väikese
kraatri.
Kiirusega 27 kilomeetrit sekundis Kuud ramminud pisike, umbes 12-sentimeetrise läbimõõduga meteoriit vallandas taevakehal plahvatuse, milleks Maal kulunuks 70 kilogrammi trotüüli. Tekkinud kraatri läbimõõduks hindasid teadlased kolm meetrit ning sügavuseks 40 sentimeetrit. Kuigi kraater on väike ning samasuguseid ja suuremaidki leidub Kuul arvukalt, muudab sündmuse haruldaseks just selle jäädvustamine. Kosmoseprahi otsing NASA teadlased Robert Suggs ja Bill Cooke seadsid väikese teleskoobi üles spetsiaalselt Kuud tabava kosmoseprahi leidmiseks ning esimese vaatluse ehk 7. novembri videolinti uurides nad kõnealuse tabamuse avastasidki. See polnud esmakordne juhtum, mil meteoroidi ehk kosmoseprahti nähti Kuud tabamas. 1999. ja 2001. aastal jälgisid nii professionaalid kui amatöörid leoniidide tähesaju plahvatussähvatusi Kuul. Pärast seda pole aga keegi eriti nende jälgimisega vaeva näinud ja see muudabki NASA teadlaste nähtu haruldaseks. «Inimesed lihtsalt ei vaata enam Kuud,» tõdes Suggs. «Me kipume teda lugema tuntud suuruste hulka, kuid sealt on veel võimalik teadmisi ammutada.» NASA tunneb sellise jälgimistöö vastu huvi, et teada saada, kui tihti ja tugevalt kosmosepraht Kuud tabab. See info on vajalik, et kaitsta astronaute ja nende varustust, kui inimene taas Kuule läheb, nagu näeb ette USA presidendi George W. Bushi kosmosevisioon. «Tõenäosus Kuu pinnal meteoroidiga pihta saada on väga, väga väike,» märkis siiski Cooke NASA pressiteates, tunnistades samas, et tõenäosus pole täpselt teada. Oht astronautidele «Vaja on teada saada, mis juhtub meteoriiditabamuse järel suurel kiirusel eemale paisatud ainega, mida ei takista atmosfäärihõõrdumine ega gravitatsioon (nagu Maal),» selgitas Cooke vaatluste peamist eesmärki. «Millist ohtu kujutab see aine inimesele ja varustusele.» Plahvatusi hakkab teleskoobi salvestistelt otsima arvutiprogramm, sest sähvatused on tavaliselt inimesele tajumatult lühikesed, kõnealuse tabamuse korral näiteks 1/6 sekundit. Suggs ja Cooke on kindlad, et vaadeldud tabamuse põhjustas tauriidide tähesattu kuuluv meteoroid. Maal põleks nii väikesed taevakehad atmosfääris ära ning oleksid nähtavad meteooridena. Kuul aga atmosfääri pole ja pinnani jõuavad kõik kehad.
|
