Tänapäevastel ravimitel on vähe võimalusi pääsemaks soodsate retseptiravimite nimekirja. Foto: Peeter Langovits

Viimase kahe aasta jooksul on ravimifirmad teinud sotsiaalministeeriumi soodusravimite komisjonile kokku 55 taotlust, et saada uued ravimid haigekassa soodusravimite nimekirja. See tähendab seda, et haigekassa maksab mingi osa ravimist kinni ning ravim on seeläbi inimesele taskukohasem.

Kui kuue ravimi puhul taotlesid ettevõtted 100-protsendilist soodustust, siis komisjon määras selle mullu vaid kahele – glaukoomiravimile Xalacom ja parkinsonismi ravimile Requip. Paar päeva tagasi said komisjonilt 100-protsendilise soodustuse veel kaks uut skisofreeniaravimit, Serdolect ja Betamax.

Vanad ravimid

Ravimifirma Eli Lilly Balti piirkonna direktor Rauno Pukonen nentis, et uutel ravimitel on raske soodusravimite hulka pääseda, kuigi on teada, et ligi 70 protsenti kasutatavatest ravimitest on patendiaja ületanud ning viisteist ja rohkem aastat vanad.

Tema sõnul oleks firmadel tegelikult pakkuda rohkem uusi ravimeid, kui kahe aasta jooksul esitatud veidi enam kui poolsada taotlust seda näitavad. «Põhjus on selles, et komisjoni eitav vastus on enam kui tõenäoline, ent keeldumise põhjendused üldsõnalised,» märkis Pukonen.

Ta tõi näite, et ühed mahajäänumad valdkonnad ravimite osas on diabeet ja onkoloogia. «Diabeedis on insuliinid kättesaadavad, aga suukaudne ravi ajast ja arust,» sõnas Pukonen.

Ravimifirma Merck Sharp& Dohme OÜ juhataja Kai Siinmaa nentis, et uutele ravimitele soodustuse saamine on keeruline. «Kuid kui meil on midagi uut pakkuda, siis me seda teeme, ehkki peame üsna tõenäoliselt arvestama eitava vastusega,» sõnas ta.

Siinmaa hinnangul on haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirjast puudu palju vajalikke uusi ravimeid, nagu näiteks depressiooni-, skisofreenia-, kolesterooli-, kardiovaskulaar- ja reumaravimid.

Üle 500 krooni ravimile

«Inimestel on muidugi võimalik osta neid täishinnaga, ent sel juhul tuleb maksta alates 500 kroonist ülespoole,» rääkis Siinmaa. «Mõistan, et haigekassal ei ole piisavalt raha ning seaduse järgi paneb piiri ette säte, et ravimisoodustused ei tohi ületada 20 protsenti haiglatele minevast eelarvest.

Seaduse ees on paraku ebaoluline, kui me tõestame, et ravimi soodushind hoiaks haigla kulusid hoopis kokku.»

Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitikajuhi Andre Vetka sõnul on ravimihüvitistele kuluv raha tõusnud viimased 15 aastat. 2004. aastal kulus selleks 863 miljonit krooni.

Ta ei välistanud, et tulevikus tuleb leida veel võimalusi kulude kärpimiseks.

«Loomulikult pingutavad kõik suuremad ravimitootjad oma ravimite võimalikult kiire soodusnimekirja lisamise nimel, sest igale ravimile kehtib patent ja selle aja jooksul üritab ravimitootja seda ravimit võimalikult palju turustada,» tõdes Vetka.

Maailmas tuuakse aastas turule keskmiselt mõnikümmend uut ravimit, millest paljudel ei ole Vetka sõnul olulist meditsiinilist lisaväärtust.

«Uuel ravimil on küll uus toimeaine, kuid ravimi toime on täpselt sama, mis juba olemasolevatel,» selgitas ta. Keskmiselt lisatakse soodusravimite nimekirja Eestis kolm kuni viis ravimit.

Uued ravimid

• Viimase kahe aasta jooksul on sotsiaalministeeriumi soodusravimite komisjonile laekunud 55 taotlust, et saada uus ravim haigekassa soodusravimite nimekirja.

• Kuue ravimi puhul taotlesid ettevõtted 100-protsendilist soodustust, komisjon tuli mullu vastu vaid kahele – glaukoomiravimile Xalacom ja parkinsonismi ravimile Requip.

• Näiteks kui muidu peaks Requipi eest maksma 532 krooni, siis haigekassa 100-protsendilise soodustuse puhul 20 krooni.

• Haigekassa 100-protsendilise soodusmääraga kompenseeritavaid ravimeid on 423.

• 75 protsendiga kompenseeritavaid ravimeid 659 ning 50 protsendiga kompenseeritavaid 1267.

• Kokku on soodusravimite nimekirjas 2349 nimetust.

Allikas: haigekassa, PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0