| Sellisele järeldusele jõudis oma värskes raportis Saksa Majandusuuringute Instituut (DIW), mille analüütikud seavad suure küsimärgi Moskva võimekusele rahuldada maailmas kasvavat energiavajadust, kirjutab EUobserver. Praegused nafta- ja gaasivarud lõppevad spetsialistide hinnangul juba aastakümnete jooksul, kui säilitatakse praegust tootmisvõimsust. «Venemaa on küll suuruselt teine naftatootja, kuid teadaolevate reservide osas asub ta alles seitsmendal kohal,» märgitakse raportis. «Praeguse tootmistaseme juures on need reservid ammendunud ümmarguselt 22 aasta pärast.» Sarnane olukord, ehkki mitte sedavõrd terav, valitseb ka gaasisektoris, kus jätkub uurimuse kohaselt varusid mitte kauemaks kui 75 aastaks. Gaasieksport on seejuures juba praegu kasvanud aeglasemalt, kui Kremlis heakskiidetud energiastrateegia ette näeb. Viimane asjaolu ei avaldavat Saksa analüütikute sõnul otsest mõju Euroopa tarbimisele lähi- ja keskperspektiivis, kuid pikemas plaanis võivad tekkida energianappus, sest Euroopa peab üha enam võistlema teiste potentsiaalsete konkurentidega, nagu Hiina. DIW hinnangul ähvardab Vene tarneid kokkukuivamine eeskätt selle tõttu, et Moskva ei suuda investeerida piisavalt energiasektorisse, samas kui välisrahastajatele seavad takistusi «puudulikud (energia-) poliitilised tingimused». Raportis nenditakse, et välisinvesteeringud Vene nafta- ja gaasirajatistesse näitavad pigem allakäigu kui ülesmineku trendi. Samal ajal ei suuda Moskva piirata sisemajanduses energianõudlust, mida suurendavad «tugevalt subsideeritud» madalad energiahinnad. Berliinis tegutseva instituudi raport avalikustati ajal, mil Euroopa Liit üritab hajutada energiariske ja algatada uusi suurprojekte, teiste seas Nabucco, mille eesmärgiks on tuua tarbijateni gaasi otse Kesk-Aasiast. Samal ajal jätkavad mõned ELi riigid uute tehingute tegemist ka Moskvaga, mille üheks viimaseks näiteks on Hollandi gaasikompanii Gasunie liitumine Põhja-Euroopa gaasijuhtme projektiga Nord Stream. Euroopa liigsuur sõltuvus Vene energiast hakkas ühe enam muret tekitama paari-kolme aasta eest, kui ilmnesid esimesed ootamatud tarnekatkestused Ukraina kaudu. Praegu impordib euroliit sakslaste raporti andmetel 29 protsenti tarbitavast naftast ja kolmandiku tarbitavast maagaasist Venemaalt. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
