Saksamaa ajakirja Der Spiegel andmetel on skandaalidesse sattunud klubid enamasti pärit Ida- ning Kagu-Euroopast, näiteks Bulgaariast, Gruusiast, Serbiast, Horvaatiast ning Balti riikidest. UEFA uurimise all on mõningad 2008. aasta Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonimängud, Meistrite liiga kohtumised ning UEFA ja Intertoto karikasarjade matšid. Õhku on jäänud rippuma veel 11 pettuse kahtlust aastatest 2005 ja 2006.TVMK ei usu pettust Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht tõdes, et Rahvusvaheline Jalgpalli Assotsiatsioon pole uurimise hõlbustamiseks veel nende poole pöördunud. «Juhul kui UEFA meilt mingisugust tuge palub, oleme nõus igakülgselt abistama. Praegu pole meil infot selle kohta, mida nad uurivad ja millest raport koosneb,» tunnistas Uiboleht. Siiski arvab ta, et tegu võib olla Intertoto sarjas peetud TVMK ja Espo Honka kohtumisega. Saksamaa ajakirjanduse sõnul maksti TVMK-le kaotamise eest ei rohkem ega vähem kui 3,4 miljonit eurot ehk üle 53 miljoni krooni. Juulis toimunud Intertoto karikasarja mängus TVMK ja soomlaste Espo Honka vahel panustati briti kihlveokontoris Betfair täpsele tulemusele 23 miljonit krooni. Honka võitis kohtumise 4:2. Honka tegevdirektor Jouko Harjunpää tunnistas usutluses Iltalehtile, et mängu käik äratas kahtlust. «TVMK mängis flegmaatiliselt,» tõdes ta. «Kohtumise alguses tegutsesid nad niivõrd loiult, et saime väljakul teha, mida tahtsime. Jäi mulje, nagu oleksime mänginud esiliiga meeskonnaga.» Petuskeemi pole aga senini õnnestunud tõestada. «Meid ei ole keegi süüdistanud. UEFA pole selles küsimuses meie poole isegi pöördunud. Ei süüdistusega ega mingi küsitlusega,» ütles TVMK tegevjuht Ants Juhvelt. Tema sõnul on ebareaalne, et mängu lõppseisu 4:2 oli võimalik kokku leppida. «Sellist tulemust ei saa ju varem kooskõlastada.» Samas poleks Eesti klubi saanud UEFA käest kopikatki võidupreemiat. Võidu puhul oleks tasutud vaid mängijate sõidukulud edasisteks Intertoto kohtumisteks. Järgmisse ringi jõudmisel oleks meeskond teeninud tulu piletite müügist ja saanud võitjaau. Tekib küsimus, kas on reaalne, et TVMK tahtis endast eeldatavalt tugevama klubi vastu kaotust kuidagi muul moel tasustada? «Eelkõige peab selliste asjade korral uurima mängu ümber toimuvat. Kihlveokontoreid ja inimeste sidemeid. Mängupildi juures võib tekkida kahtlus, aga kunagi ei saa selle järgi kedagi süüdistada,» arvas Uiboleht. Ta tõi näiteks 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused, kus Rootsi ja Taani pidid mõlemad alagrupist edasipääsemiseks viigistama. Kohtumine lõppeski soovitud tulemusega, aga see võis olla ainult vaikiv kokkulepe, sest mängupilt ei reetnud vähimatki koostööd. Järjekordne skandaal Eesti esimene kihlveoskandaal sai alguse juba aastal 2005. Eesti meistriliigas kaotas Tartu Merkuur liiga autsaiderile Tallinna Dünamole 1:2. Dünamo võiduvärav löödi 35 meetrilt, mis pole küll võimatu, aga jalgpallis siiski üsna haruldane. Paraku ei jõudnud politsei uurimisel niikaugele, et süüdistusi esitada. Kuigi Merkuur oli mängus suurfavoriit, tehti kihlveokontoris suurte summade peale panuseid just Dünamole. Panustajad teenisid «suurepärase ennustusoskusega» väidetavalt ligi 200 000 krooni. Enne kui Merkuuri skandaal jõudis vaibuda, lahvatas uus. 2007. aasta märtsikuine Balti liiga mäng Narva Transi ja Daugavpilsi Dinaburgi vahel tõstis teema uuesti tõsiselt päevakorda. Nimelt võitis Trans Dinaburgi 2:0 kohtumises, mille viimastel minutitel «lubati» Transil kaks väravat lüüa. Mõni minut enne avavilet aga toimusid ulatuslikud panustamised Transi võidule ja isegi täpsele tulemusele. Ennustused muutis kahtlaseks asjaolu, et summa suurus ületas tavapärast kümneid kordi. Palju panuseid tehti maksimaalsele summale. |
