«Meil on andmeid ühe kindla selli tegevusest, kes aeg-ajalt korraldab kuskil metsataludes selliseid Kristallöö tähistamisi, kus haakristilipp tõmmatakse kõrgesse vardasse ja siis mehed seal viskavad kätt,» teatas Lang läinudnädalasel valitsuse pressikonverentsil.

See on riigisaladus

«See on tegelikult riigisaladus,» selgitas Lang eile. «Minu suu on selle koha pealt lukus. See sõltub rohkem ühest teisest ametkonnast, kui palju nad selle kohta räägivad.»

Kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni sõnul võib kaitsepolitsei öelda praegu vaid seda, et menetluses pole ühtki kommunistliku või natsisümboolika kasutamisega seotud väärteo- või kriminaalasja.

«Me ei saa öelda, kellel silma peal hoiame. Aga järelikult pole see tegevus veel muutunud kuriteoks või väärteoks,» ütles Kuurmann. «Mida justiitsminister oma sõnadega mõtles, peab ta ise kommenteerima.»

Mõnevõrra rohkem heidab kaitsepolitseiameti tegevusele valgust nende viimane aastaraamat, milles on ka artikkel «Paremäärmuslikud liikumised Eestis».

Seal kinnitatakse, et kaitsepolitsei tähelepanu all on skinhead’ide liikumine, mis ohustab põhiseaduslikku korda juhul, kui see areneb edasi äärmuslaste poliitilise organiseerumiseni.

«Niisugune areng sai teoks Lätis, kui äärmusorganisatsiooni Venemaa Rahvuslik Ühtsus Läti allorganisatsiooni baasil moodustati Läti Natsionaaldemokraatlik Partei,» hoiatab aastaraamat.

Kaitsepolitsei väljaande sõnul on Eestis seni äärmuslaste poliitikasse kaasamise katseid tuvastatud eelkõige seoses valimistega. «Taolise tegevusega oli seotud Eesti Iseseisvuspartei, mille 2005. aasta suvepäevad kujunesid sisuliselt Eesti paremäärmuslaste kokkutulekuks,» seisab raamatus.

Minister Lang nentis, et demokraatlikus ühiskonnas pole kombeks piirata kodanike õigust organiseeruda ning ka valitsuses heakskiidu saanud karistusseadustiku muudatused käsitlevad kommunistliku ja natsisümboolika avalikku kasutamist vaid vaenu õhutaval moel.

Seega ei ole seaduse silmis natsisümboolika omamises või kasutamises avalikkuse eest varjatud kogunemistel midagi laiduväärset.

«Aga küsimus on selles, et millal nad oma kindlustaludest väljuvad, neil maksab silma peal hoida,» märkis Lang. «Meil peavad olema seaduslikud instrumendid ja võime neid rakendada, kui need rühmitused hakkavad avalikkuse ette tulema.»

Komissar Kuurmanni sõnul annab hinnangu sellele, kas mingit sümboolikat, fraasi, teksti või pilti on kasutatud vaenu õhutamise eesmärgil, ikkagi kohus, mitte õiguskaitseorgan.

«Ja igal inimesel, mitte ainult riigi esindajal, on õigus nõuda kohtu kaudu sellise eseme eksponeerimise lõpetamist,» selgitas Kuurmann. «Seda võimalust inimesed paraku endale veel väga ei teadvusta.»

Parempoolsete rühmitustega kokku puutunud rokkmuusiku Madis Marleeni sõnul pole Eestis küll mingit põhjust neonatsidega seotud probleemidest rääkida, sest neid pole siin olemas.

Edevad teismelised

«Mul on mõned marurahvuslastest ehk patriootidest sõbrad,» kinnitas Marleen. «Aga selline asi on päris välistatud, et keegi siin mingit Kristallööd tähistaks või Aadu (Adolf Hitler − toim) sünnipäeva peaks.»

Üksikjuhtumeid rokkmuusik ei välistanud. «Kuskil võib-olla on paar hullu, aga mina neid õnneks ei tunne ja see on täiesti marginaalne,» märkis Marleen. «Ma kahtlustan, et Lang keeras selle väljaütlemisega täiega vindi üle.»

Niinimetatud skinhead’id on Marleeni sõnul pigem edevad teismelised, kes püüavad kopeerida internetilehekülgedelt leitud pseudokangelasi, sest need on kuuldavasti «kõvad tegijad».

«Kiilaks aetud pea pole mingi näitaja, see on rohkem trendi värk ja asja olemusest ei tea nad midagi. Mõistust seal taga pole,» nentis Marleen.

Seaduseelnõu

Valitsus andis heakskiidu seaduseelnõule, mis muudab karistusseadustiku paragrahv 151 sõnastust.

§ 151. Vaenu õhutamine

(1) Tegevuse eest, sealhulgas Nõukogude Liidu, Nõukogude Liidu liiduvabariigi, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei või SS lipu, vapi, tunnusmärgi, tunnuslause või muu ametliku sümboli või selle selgelt äratuntava osa eksponeerimine või levitamine, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht avalikule korrale – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.