| Postimees Online käis kolmapäevases proovis Revalia Tantsukoolis uurimas, kuidas saate üks favoriitpaaridest finaaliks harjutab. Millised plaanid on finaaliks?
Gerli: Hästi tantsida!
Martin: Ma arvan, et ka seekord me tantsime. Valisime kaks lemmiktantsu, ühe standard- ja ühe ladina-ameerika tantsu. Lisaks tuleb vabakava.
Mille alusel valisite finaalsaate tantsud?
Gerli: Kvikstep on standardtantsudest üks liikuvamaid, hästi kiire ja võimas. Ka samba on suhteliselt raske tants põlved käima, puusad liikuma
Teiste tantsudega võrreldes olid need Gerlil peajagu üle. Talle sobivad hästi liikuvad tantsud.
Mida ootate finaalsaatest?
Martin: Finaal on selles mõttes hästi tore, et kõik saavad jälle kokku. Kõik paarid saavad esitada tantse, mida nad on õppinud, ja seda täispikkuses, 90 sekundit. Tore on taas näha Indrekut ja Kaisat ja teisi, keda pole pikka aega näinud.
Kas oskasite ette näha finaali jõudmist?
Gerli: Me ei ole üldse niimoodi mõelnud. Elasime nädal korraga. Saime edasi, väga vahva, õppisime jälle, saime edasi. Me ei mõelnud üldse sedasi. Lihtsalt ei olnud aegagi. Puudus selline süsteem. Nii oli ka teistega. Väga paljud olid otsapidi uue tantsu juures üks saade edasi, ise teadmata, kas pääsevad edasi.
Mis te arvasite, kes finaali jõuavad?
Gerli: Me ei arvanud mitte midagi. Kogu see värk on olnud nii lahe. Kõik inimesed on olnud nii lahedad. Me saame kõik omavahel niivõrd hästi läbi. Täpselt nagu ma olen varem juba ütelnud, et mina olen Miku kõige suurem fänn ja Mikk on minu fänn.
See ei ole meie jaoks olnud nagu võistlus. Me lihtsalt teeme väga kindlalt ühes stiilis ja ühe strateegiaga ja tundus, et see toimis. Me ei teinud niivõrd õud, vaid korralikke võistlustantsude kavasid nii palju kui võimalik minu väheste oskustega. Küllaltki lihtsaid küll, aga pigem stiilipuhtalt ja vähem efektide peale minnes.
Milline on Gerli õpilasena?
Martin: Gerli on tore õpilane. Ta tuleb väga hästi kaasa. Mida lõpu poole, seda raskemaks läks kava. Gerli seedis selle kõik ära ja sai hakkama. Lõpptulemus, mis iga kord on olnud, on väga super, arvestades meie ajalimiiti. Oleks rohkem aega, oleks veelgi rohkem saanud teha.
On täheldatud, et teil on ka varasem peotantsukogemus ...
Gerli: Mul ei ole võistlustantsu kogemust.
Kas on üldse kasu kunagi õpitud sammudest või on kasu pigem lavakogemusest?
Gerli: Kasu on pigem lavakogemusest ja sellest, et kui proektor silma paistab, siis kohe lähed käima siis on see sinu hetk ja oskad selles olla ning võtta sellest maksimaalset.
Selliseid inimesi, kes on peotantsukursustel selgeks õppinud rumba ruudu, ja ütlevad, et nad on tegelenud võistlustantsuga, tahaks ka ise näha. Tahaks näha, kuidas nad neid kavasid tantsivad ja kas nad tõesti teavad, et on olemas üle kanna sammud ja üle varba sammud ja töösammud ja ma ei tea, mida veel
Peotantsukursuse kogemus siin midagi juurde ei anna ja see oli näha kõige esimesest trennist, kus Martin ütles täiesti konkreetselt: «Noh, see ei kõlba kuskile.»
Kuivõrd ühtib ürii hinnang heale sooritusele enda hinnanguga?
Gerli: ürii tööd ma eriti kommenteerida ei taha, sest ürii on ürii ja nemad on sinna valitud ja teevad oma tööd. Meie oleme ainult need, kellele hindeid pannakse. Ma arvan, et ürii näeb ikkagi ära, kui palju me vaeva oleme näinud ja palju on seal võistlustantsu või niisama astumist.
Rohkem harjutamist toob parema tulemuse?
Gerli: See ei ole ka nii, et hea tulemuse tagab rohkem või vähem harjutamist. Muidugi on parem, kui rohkem harjutada, aga seal on ka muid asju. Mul on sattunud näiteks väga kiire tööperiood samale ajale ja kindlasti loeb ka see, et mu füüsis on olnud väga väsinud ja ma olen ise olnud väga väsinud.
Nende tingimustega, kuidas me oleme seda tööd teinud see ajalimiit ja ressursid, mis meil on , arvan ma, et oleme tõesti maksimaalselt pingutanud ja proovinud välja pigistada kõige viimase ja võtta ennast pühapäeval alat nii kokku kui võimalik.
Kas finaaliks on olnud piisavalt harjutamise aega?
Gerli: Finaaliks oli õnneks kaks nädalat aega. Sai natuke puhata. Olen väga palju asju ka ära öelnud ja võtnudki aega selleks.
Kuidas muusikat valite tantsudele? Kes valib?
Gerli: Enamjaolt ikka Martin valib muusika.
Ma arvan, et ka Mikk Olgaga on praktiliselt iga päev koos: tehakse trenni, käiakse koos vaatamas kangaid ja käiakse õmbleja juures ollakse päris palju ninapidi koos. Inimesed on natuke õppinud teineteist tundma ja teavad juba teise maitset. Arvan, et Martin on selles suhtes väga hea ninaga ja aru saanud, mis mulle võiks meeldida.
Olete Mikuga suured sõbrad. Kuidas tundub temaga koos finaali minna?
Gerli: Mul on ülimalt hea meel Miku edu üle. Ta on selle igati ära teeninud ja igati väärt, et tal hästi läheks.
Kes võidab?
Gerli: Ma ei tegele ennustamisega.
Ükskõik, kumb võidab, teeb head meelt?
Gerli: Muidugi on hea meel. Juba finaali saada on nii uskumatu. Me olime täitsa kindlad, et langeme eelviimasest saatest välja.
Kui kaugele arvasite, et jõuate?
Gerli: Absoluutselt ei arvanudki midagi. Juba esimesest saatest olime valmis lahkuma. Igas saates on olnud nii, et tantsime nii hästi kui võimalik ja teeme oma soorituse nii hästi kui võimalik. Me ei õppinud kunagi tantse ette ära, elasime nädal korraga. Ei käinud me kangapoes järgmiseks nädalaks kleite vaatamas ega mitte midagi. Ikka üks päev korraga.
Kas sel nädalal saad ka hinge tõmmata?
Gerli: Praegu tehakse «Tantsud tähtedega» plaati, kus saates osalejad laulavad laule, mille saatel on tantsinud. Sellega tuleb natuke tegeleda. On ka muid tööasju. Kuna meid on Martiniga kutsutud päris mitmesse kohta esinema, siis peame mõtlema ka nendele kavadele, mis me seal teeme. Põhirõhk hetkel on siiski finaalil ja vaatame, kuidas läheb.
Kuidas on tantsusaade mõjutanud teie igapäeva rütmi?
Gerli: See ongi nagu terve praegune elustiil.
Milline on esimene mõte pärast saadet?
Gerli: Magada. Ma tahan magada!
Mis on järgmine projekt, kus teid näha võiks?
Gerli: Eurovisioon sõidab kohe sisse.
Kas jõulud tulevad rahulikud?
Gerli: Jõulupühad tulevad rahulikud, aga kohe pärast jõule on kõik päevad jälle hästi kinni. Edu finaaliks! Gerli: Aitäh.
|
kõik galeriid
