Parvlaev Estonia, mis uppus kümme aastat tagasi tormisel Läänemerel.

Küll aga on nii Rootsi tolliamet kui ka kaitsejõud omaks võtnud salajase lepingu, mille alusel toodi sügisel 1994 reisilaeval Estonia Stockholmi sõjatehnikat, mis läbis tolli ilma kontrollita.

Rootsi peaminister Göran Persson andis korralduse algatada uurimine, sest see leping oli valitsusele uudiseks ja sellest «ei saa vaikides mööda minna».

Samal teemal: Juhtkiri: Estonia, ikka Estonia (20)

Kolm küsimust

Persson ootab järgmise aasta 21. jaanuariks vastuseid kolmele küsimusele: kas reisilaeva tohib kasutada sõjatehnika veoks, milliseid seadmeid Rootsi sõjaväeluure Tallinnast Stockholmi viis ja kas seal oli ka lõhkeainet.

Postimehele teadaolevalt on välisluurega tegelev teabeamet, kaitsepolitsei ja sõjaväeluure kinnitanud viimase paari päeva jooksul Eesti valitsusametnikele, et puuduvad igasugused andmed, nagu oleksid nad 1994. aasta sügisel olnud seotud Rootsi armee salaoperatsiooniga «Vene armee saladused idast läände».

Küll aga on eriteenistustega seotud ametnikud pidanud tõenäoliseks, et Rootsi sõjaväeluurel olid Eestis abistajad, kes aitasid 31. augustini 1994 siin asunud Vene sõjaväeosadest osta salaja rootslasi huvitanud seadmeid, peamiselt elektroonikatehnikat.

Valmis koostööks

«Me ei tea, kes need inimesed on, aga kui Rootsi võimud on uurimise lõpetanud, siis loodetavasti tekib meil teadasaamise võimalus,» ütles eriteenistustega seotud ametnik.

Sellest hoolimata teatas Eesti valitsus eile, et on igati valmis tegema koostööd Rootsi valitsusega, kui ta peaks uurimises vajama siinset abi.

Stockholmis ilmuva Eesti Päevalehe peatoimetaja Ülo Ignatsi arvates ei oleks Rootsi sõjaväeluure vana salaoperatsiooni avalikuks tulemisest suurt kära tõusnud, kui Vene sõjaväetehnika vedu poleks toimunud ka vahetult enne reisilaeva Estonia uppumist 28. septembril 1994, kui hukkus 852 inimest.

«See oli regulaarne luureoperatsioon, mis ei ole ka Rootsi oludes midagi skandaalset,» ütles Ignats. «Aga juhtumi on teinud kuumemaks ajaline ja teoreetiline seos Estonia laevahukuga. Muidu poleks keegi neile minevikuseikadele suurt tähelepanu pööranud.»

Juurdlust alustanud Rootsi võimud on seni tagasi lükanud ettepanekud alustada Estonia laevahuku uut uurimist, sealsed kaitsejõudude ja tolliameti töötajad on ka kinnitanud, et Estonia uppumise ööl ei olnud laevas rootslaste hangitud salajast sõjatehnikat.

Ignats peab usutavaks, et Rootsi sõjaväeluure ostis kümne aasta eest – kui Eestis valitses veel paras segadus, piir ja toll olid nõrgad ning müüdi kõike – kas eestlastelt, siin asunud Vene vägedelt või isegi «ümber nurga» Venemaalt salajasi militaarseadmeid.

«See on asi, mida tõesti tehti,» möönis Ignats. «Tehti kavalalt ja saladuskatte all. Rootsi valitsus saab praegu pragada, et nad midagi ei teadnud, ja sellepärast on ka Persson pahane.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.58