Erastamisagentuuri eksjuht Jaak Liivik vahetult pärast talle kriminaalkaristuse toonud Eesti Raudtee aktsiate erastamislepingu sõlmimist 2001.

Tõenäoliselt samal ajal kui Parts astub teisipäeva hommikul Stenbocki majas oma kabinetti, koputab Liivik Tallinna vangla uksele. Eile tõrjus Parts kõik katsed saada temalt kommentaari erastamisjuhi karistamise kohta, kuigi Liiviku karistamine võiks iseloomustada ühte tema poolt riigi heaks tehtud tööd.

Kolm aastat tagasi väljendas energiline riigikontrolör Parts häälekalt rahulolematust, kui toonane riigiprokurör Raivo Sepp keeldus teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni ja Liiviku vastu kriminaalasja algatamisest. «Kui miski pole minu jaoks veenev, on need just riigiprokuröri põhjendused,» ütles Parts Postimehes ilmunud intervjuus.

Samal teemal: Repliik: Ülesanded riigilt (6)

Kõige nõrgem ametnik

Keskerakonna liider Edgar Savisaar esitas mais 2001 riigikontrolör Partsile arupärimise, nõudes selgitusi erastamise läbi viinud ametnike tegevusele. Seepeale loetles Parts terve rea juhtumeid, mis ähvardasid Eesti riiki kokku ühe miljardi krooni eest varaliste kohustustega Eesti Raudtee erastaja BRSi ees. Sama suure summa eest erastati raudtee.

Ükski väidetavasti võetud kohustustest pole praeguseks riigi vastu pöördunud. Võib juhtuda, et ei pöördugi.

Kohmetus või piinlikkustunne tabas Postimehe küsitletud poliitikuid ja ametnikke, kes alles hiljuti Liiviku poole rusikat viibutasid.

«Muidugi läheb Liivik õige asja eest kinni,» ütles esimese soojaga kunagine Reformierakonna parlamendipoliitik ja erastamisagentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk, kes ründas Riigikogu erikomisjoni juhtides lausa kustumatu innuga raudtee erastajaid. Seejärel võttis Fjuk hingetõmbepausi.

«Ma ei soovi Liiviku vangi minemist kommenteerida, sest mul on temast siiralt kahju,» lausus Fjuk. «Proovisin talle poole aasta jooksul mõistust pähe panna, et ta loobuks tankistiks olemast, aga ta ei võtnud mind kuulda.»

Raudtee erastamisprotsessi esimestest päevadest sõdisid tehingule vastu Keskerakond ja Rahvaliit. Praegu ei näe kumbki erakond Liiviku vangistamist õigluse võidukäiguna.

«Tihtipeale leitakse kõige nõrgem, kellele kallale minna,» tõdes rahvaliitlane Tiit Tammsaar. «Liivik ei mõelnud paberitele alla kirjutades või ei olnud kompetentne.»

Keskerakonna liider Edgar Savisaar ei nõua Liiviku karistamist. Ta oli veendunud, et raudtee erastamise tagamaad tulevad avalikuks siis, kui firma läheb börsile.

«Kui Liiviku vastu algatati kriminaalasi, oli levinud versioon, et mees lihtsalt lükati tankistiks, sest ta polnud protsessi juures esimese ega ka teise numbri tegija,» rääkis Savisaar.

Pärast erastamisagentuuri sulgemist ja Liivikule kriminaalsüüdistuse esitamist valmistati talle mugav positsioon vangistuse ootamiseks. Liivikule määrati ligi 200 000-kroonine kompensatsioon ja ta suunati tööle majandusministeeriumile alluvasse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusesse nõunikuna.

Läheb Euroopa kohtusse

Erastamist otseselt juhtinud ministrid Toivo Jürgenson ja Mihkel Pärnoja jäeti lihtsalt rahule. Nad ei ole avalikkuse ees erastamistehingut rohkem kommenteerinud.

«Pidasin õigeks toimida valitsusjuhi soovituse järgi ja lahkusin teisele tööle,» rääkis erastamisagentuuri kauaaegne juht Väino Sarnet. «Vangimineku ohu eest hoiatas mind juba kuu aega pärast erastamisagentuuri juhiks saamist üks Felix Dzeržinski füsionoomiaga riigikontrolli ametnik.»

Insener-ökonomistina Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud Jaak Liivik nägi Postimehega kohtudes välja nagu kohusetundlik ja punktuaalne insener. Ta rääkis, et peab töökohal usinalt tööd tegema, et enne vanglasse minekut midagi lõpetamata või ripakile ei jääks.

«Ma olen kohtu otsuse üle hämmastunud, sest pean ennast süütuks,» lausus Liivik. «Mulle tundub, et tegemist oli poliitiliselt kallutatud protsessiga, ning kaeban otsuse edasi Euroopa kohtusse.»

Vaatamata veendumusele, et teda karistatakse ebaõiglaselt, ei süüdista Liivik kedagi.

Euroopa kohtusse kaebamisest hoolimata tuleb Liivikul jõulupühad trellide taga veeta, lootus koju tagasi saada on alles jaanipäevaks.

Jaak Liiviku karjääri mõjutanud persoonid

Juhan Parts , endine riigikontrolör:

Avastas Eesti Raudtee erastamislepingust riigile võetud kahjulikke kohustusi, mille pärast nõudis Liiviku ja minister Toivo Jürgensoni kriminaalkorras vastutuselevõtmist. Liivik mõisteti vangi, kui Parts sai peaministriks pärast erastamist toetanud peaministrite Mart Laari ja Siim Kallase lahkumist. Süüdistused erastamist läbi viinud ministrite vastu on soikunud.

Väino Sarnet , endine erastamis-agentuuri juht:

Kutsus juhuslikult oma tähelepanuorbiiti sattunud Liiviku kui teenindussfääri erastamise asjatundja tööle erastamisagentuuri. Eesti Raudtee erastamise lõppfaasis sai peaministrilt soovituse asuda teisele tööle. Edutas Liiviku agentuuri juhi kohale, keda nõustas raudtee erastamises kuni tehingu sõlmimiseni. Praegu nõustab Liivikut kohtuotsuse edasikaebamises Euroopa kohtusse.

Toivo Jürgenson , endine teede- ja sideminister:

Korraldas koos endise majandusministri Mihkel Pärnojaga Eesti Raudtee erastamist, olles ministrina suurettevõtte üldkoosoleku rollis. Tõrjudes jõuliselt opositsiooni katsed tehing nurjata ja kiirustas lepingu sõlmimist tagant. Võitis tänu erastamisskandaalidele ebapopulaarse poliitiku maine.

Praegu distantseerib ennast tehingu järelkajadest.

Ignar Fjuk , endine erastamis-agentuuri nõukogu liige:

Hääletas erastamisagentuuri nõukogus raudtee erastamise poolt, kuid muutus tehingu tulihingeliseks vastaseks. Juhtis erastamist uurinud parlamendikomisjoni, mis tegi kogu protsessi maatasa. Taotles Liiviku kõrvaldamist agentuuri juhi kohalt, sest pidas teda ebapädevaks ametnikuks, keda mõjutatakse väljastpoolt agentuuri langetama otsuseid, mida Liivik ise ei mõista.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.75