Vene agentuur tõlgendas Rüütli sõnu vääralt
(20)
05.10.2005 21:33
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Venemaa infoagentuur RIA Novosti tõlgendas vääralt president Arnold Rüütli
sõnu, kirjutades, et Rüütel toetab Eesti-Vene piiriläbirääkimiste
taasalustamist, teatas presidendi esindaja.
«Piirilepingu temaatika käsitlemine eeldab kahtlemata sõnastuses suurt
täpsust,» ütles presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun täna BNS-ile.
«Nii näiteks on Eesti seisukohalt kahtlemata oluline rõhutada, et riigikogu
otsus piirileppe ratifitseerimisest on siseriikliku iseloomuga ja selle otsuse
preambula ei saa ega püüagi muuta piirileppe enda teksti.»
Rauna sõnul ütles Rüütel eile RIA Novostile intervjuud andes, et on vaja
arutelu abiga leida lahendus sellest Eesti-Vene suhetes tekkinud sõlmest
vabanemiseks.
«Hea tahe selle jaoks on Eestis olemas nii presidendi kui valitsuse poolt.
See on rahvusvaheliste suhete teema mõlema riigi jaoks, ning välisministeeriumid
saavad omavahel suhelda, et praegusest olukorrast välja tulla,» ütles Eesti
riigipea intervjuus.
RIA Novosti avaldas täna ingliskeelse uudise pealkirjaga
«Estonian president advocate new borders talks with Russia» («Eesti
president toetab uusi piiriläbirääkimisi Venemaaga») ja kirjutas ka juhtlõigus,
et Rüütel tahab Eesti-Vene piiriläbirääkimiste taasalustamist.
«President Rüütel ei ole väljendanud mõtet, nagu peaks Eesti uuesti alustama
Venemaaga piiriläbirääkimisi,» rõhutas Raun. «Teatavasti on see protsess juba
aastaid tagasi lõppenud ning Eesti on omalt poolt teinud kõik selleks, et
maikuus 2005 alla kirjutatud piirileping ikkagi jõustuks.»
Raun nentis, et Rüütli sõnade tõlgendamine kujul «Russia and Estonia
should re-start negotiations on the border treaty» («Venemaa ja Eesti peaksid
taasalustama läbirääkimisi piirileppe üle») on eksitav ja sisuliselt väär.
«Loodan, et edaspidi suudetakse piirileppe teemat käsitleda ilma
väärtõlgendusteta - ükskõik, kas need tulenevad siis temaatika mittetundmisest
või sellele liiga pealiskaudsest lähenemisest,» lisas presidendi avalike suhete
nõunik.
Riigikogu ratifitseeris 18. mail Moskvas allkirjastatud piirilepingud 20.
juunil. Lepete kinnitamise poolt oli 78 saadikut, vastu hääletas neli
riigikogulast ning erapooletuid ei olnud.
President Arnold Rüütel kuulutas ratifitseerimisseaduse välja 22. juunil.
Hiljem võttis Venemaa riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambulale
viidates oma allkirja piirilepetelt tagasi ja kutsus Eestit uusi läbirääkimisi
alustama.
Eesti poliitikud on selle ettepaneku tõrjunud. Näiteks on välisminister Urmas
Paet öelnud, et on väga keeruline mõista, mille üle Venemaa tahaks läbi rääkida,
sest Vene välisministeeriumi esindajate sõnul ei taheta muuta piirijoone
kulgemist.
|
