Kui tavaliselt annab Eesti üksustele välisriiki missioonile minemiseks mandaadi riigikogu, siis järgmise aasta algusest Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis osaleva rühma tegevuse üle otsustab kaitseminister.

Kaitseministeeriumis valminud eelnõu järgi annab riigikogu vaid üldise mandaadi Põhjala lahingugrupis osalemiseks, riigikogul pole aga võimalust öelda sõna sekka selles, kuhu üksus saadetakse ning ministeeriumi pressibüroo juhataja Aet Kuke selgituse järgi saab otsustusõiguse kaitseminister, kuna kiirreageerimisüksuse väljasaatmiseks pole aega oodata riigikogu otsuse järele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samal teemal: Eesti sõdureid võib oodata välismissioon Aafrikas

Kuigi Põhjala lahingugrupp peab olema 15-päevases reageerimisvalmiduses vaid kuni järgmise aasta 30. juunini, saab ta mandaadi kogu aasta kohta, kusjuures eelnõu seletuskirja järgi on pikem mandaat vajalik, sest lahingugrupp võib operatsioonile siirduda vahetult enne pooleaastase valmidusperioodi lõppu.

Eesti panustab lahingugruppi kergejalaväe rühmaga, lähikaitsemeeskonnaga ning staabi- ja allohvitseridega.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Kadri Musta sõnul on ühest küljest selge, et kiirreageerimisüksuse välja saatmisel on vaja ka kiiremat otsust, aga teisalt tekib tema väitel oht, et Eesti üksus saadetakse kriisi, milleks ühiskond valmis ei ole, samuti oleks tema kaitseministril tegelikult piisavalt aega, et oodata riigikogu otsust enne ELi nõukogusse minemist.

Otsuse, kas ja kuhu Põhjala lahingugrupp saadetakse, võtab konsensuslikult vastu Euroopa Liidu nõukogu.

Toimetas Alo Raun, Postimees.ee