Eile avalikkusse jõudnud teade elektri hinna kallinemisest mõne prognoosi järgi ligi neljandiku võrra järgmisel aastal pluss paljud muud plaanitavad hinna- ja aktsiisitõusud tekitavad küsimuse, kas ei peaks valitsus ja riigimonopolid hinnagalopis hoogu maha võtma ning end peeglist vaatama. Valitsuse puhul ka poliitilises mõttes.
On selge, et järgmisel aastal tõusevad nende teenuste ja toodete hinnad, mida inimesed ostmata jätta ei saa. Näiteks elekter umbes 23 protsenti, vesi, kütus. Samuti kallinevad alkoholi- ja tubakatooted.
Hinnagalopp sunnib aga omakorda küsima, kui järjekindel on olnud valitsuse poliitika euroga ühinemise suhtes. Augusti lõpupoole ütles rahandusminister Ivari Padar, et euroga liitumine võib edasi lükkuda ja niigi kaugel olev euroga ühinemise tärmin – aasta 2011 – ei pruugi teostuda.
Meenutagem, et just euroga liitumine oli valitsuse peamine aktsiiside tõstmise argument. Liiatigi on valitsus aktsiisidega asunud ka ise võimendama hinnatõusu, tehes seda maksimumvõimalustega. Näiteks võib tuua sellesama elektriaktsiisi, mis lisab tavapärastest kulude suurenemisest kallineva elektri hinnale veel umbes viis senti kilovatt-tunnilt.
On selge, et aktsiiside tõstmise tegelik põhjus on vajadus täita valimislubadused, mitte aga euros või inimeste heaolu tõstmises. Nii teenitakse pigem mingite huvigruppide ja monopolide huvisid kui inimeste heaolu üldisemalt, ja nii kinnistatakse ka arvamust, et erakonnad teenivad kindlate huvigruppide rahalisi hüvesid, mitte Eesti heaolu üldisemalt.
Tekkinud on paradoksaalne olukord, kus maksukoormuse kergendaja imagoga võimule tulnud koalitsioon surub järgmisel aastal oma rusika tegelikult inimeste taskusse sügavamalt kui kunagi varem. Ja genereerides ja võimendades seejuures ka aktsiisidega inflatsiooni kasvu, mis valusamalt lööb just väiksema sissetulekuga ja tööturul vähem konkurentsivõimelist inimest. Isegi pronkssõdurist saadud kahtlane poliitiline kapital võib põrmustuda, kui valijad leiavad end majanduskitsikusest. On ju ka majandusanalüütikud viidanud tõsiasjale, et palgakasv ei saa olla lõputu.
Sestap olekski valitsusel mõistlik eelarve kavandamisele uue näoga otsa vaadata ja võtta aktsiiside (v.a ehk tubakas ja alkohol) kehtestamisel hoog maha. Eurot ju lähiajal ei tule, miks peaksid siis tulema aktsiisid, mis meie kõigi rahakotti näotult kõvasti rüüstavad.
