Sellise tekstiga kiri potsatas täpselt nädal aega tagasi, riigikogu presidendivalimise esimese päeva hommikul, kõigi riigikogulaste postkasti. Kirja juures oli tervituseks ümber disainitud Eesti lipp ehk segu sinimustvalgest riigilipust ning merelainetega ENSV lipust. Tegemist oli tavakodaniku koputusega riigikogulaste südametunnistusele, et nad püüaks Toompea saalis oma põhiseaduslikku kohust täita. Väiksele provokatsioonile vastasid vaid neli saadikut. «Ma pole just otseselt pettunud, et minu tagasihoidlikule provokatsioonile vastas alla nelja protsendi riigikogujatest, kuid ootasin rohkemat,» rääkis Talts. Üheks vastajaks oli reformierakondlane Mait Klaassen, kes tänas Talts ja nentis, et iga taoline meeldetuletus oli tol päeval oluline. Kirjutas demokraatiast Rahvaliitlane Jaak Allik küsis aga oma vastukirjas Taltsilt: «Kas teid oleks rahuldanud see, kui erakondade tagatoa kitsas kokkulepe oleks õnnestunud ning riigikogu oleks hääletanud ainsa kandidaadi (rahva ja erakondade selja taga kokkulepitud) presidendiks? See oleks ju olnud täielik Nõukogude Liit ja lipu muutus. Õnneks nii ei läinud ja 347 inimest ning kaks kandidaati on siiski demokraatlikum kui 101 valijat ja üks kandidaat.» Talts vastas Allikule, et lipuversiooni saatmisega riigikogu kõigile 101 liikmele tahtis ta märku anda sellest, millised visioonid tekivad nende inimeste peas, kes üritavad meie poliitikaelus toimuva kohta midagi arvata. «Valimiste esimese ja teise vooru juures, mis nüüdseks juba seljataga, ei ärrita mind miski muu väga peale selle, et inimesed, kes on rahva valitud ja ka kinni makstud, pehmelt öeldes naeruvääristavad riigikogu institutsiooni (jättes oma tööülesanded tegemata) ning sellega ka seda, mida mõistan demokraatliku ja eelkõige aumeheliku riigivalitsemise all.» Talts kirjutas veel, et küsimus pole selles, kelle poolt ollakse, vaid kuidas ollakse: «Sellest ka vihje lipul, mille värvid vihjavad millelegi värskele ja uuele, mis meile kõigile loodetavasti siiski oluline on, kuid mille muster meenutab ebameeldivat minevikku, kust aumehi on vähe välja noppida.» Mida ette võtta? Ta küsis Allikult vastu: «Kas selles suhtes, et sellised visioonid nn lihtsa inimese pähe ei tekiks, on võimalik midagi ette võtta?» Allik vastas, et Taltsi lipukujutus väljendab tegelikult üsna adekvaatselt nn ülemineku ühiskonda. «Päevapealt ei saa muuta ühtegi kõverat joont kohe sirgeks,» kirjutas ta. Üheks vastu kirjutajaks oli ka rahvaliitlane Janno Reiljan, kes lubas Taltsile: «Nagu alati, nii annan ka presidendivalimistel oma parima, et tulemus oleks Eesti riigi ja rahva tulevikule parim. Tänan innustamise eest!» |
