| |
|
 |
Bali saarel korraldatud hinduistlik tulematus, mille käigus tuhastati korraga sadakond surnukeha.
Foto: Scanpix |
|
Hullu lehma tõve võisid vallandada inimsäilmed
(20)
04.09.2005 12:59
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Esimeste veiste spongifoormse entsefalopaatia ehk hullu lehma tõve (BSE) juhtumite põhjuseks võisid olla loomasööda sisse sattunud inimsäilmed, kirjutab BBC.
Selle meditsiiniväljaandes Lancet tutvustatud Briti uurijate vaidlusaluse teooria kohaselt sisaldas osa 60. ja 70. aastatel Suurbritanniasse loomasööda ja väetise tootmiseks Lõuna-Aasiast toodud toormaterjalist inimese luid ja pehmet kudet. Suurbritannia importis 60. ja 70. aastatel väetise ja loomasööda tootmiseks sadu tuhandeid tonne luid, kondijahu ja lihakeha osasid. Peaaegu pool sellest kogusest pärines Indiast, Bangladeshist ja Pakistanist, kus on laialt levinud suurte luude ja lihakehade kogumine nii maapinnalt kui ka veekogudest ning nende müümine töötlejatele. Hinduistlik matusetseremoonia oluliseks osaks on inimjäänuste puistamine jõkke, eelistatavalt Gangesesse. Kuigi surnukeha peaks enne seda olema täiesti põlenud, pole paljudel vaestel inimestel võimalik varuda laiba täielikuks tuhastamiseks vajalikus koguses puid, selgitavad uurijad. Seetõttu heidetakse Gangesesse sageli terveid surnukehi ja teadaolevalt on inimjäänuseid nii sattunud ka kondijahu tootvatesse tehastesse. Jõgedesse ja hiljem loomasööta sattunud inimsäilmetes võis uurijate arvates leiduda BSE inimesel esinevat vormi Creutzfeldt-Jakobi haigust (CJD) põhjustavaid väikesi valgulisi nakkusosakesi prioone, selgitas uurimistööd juhtinud Alan Colchester. Inimesed nakatuvad CJDsse tarbides toiduks BSEsse haigestunud loomade liha. Bathi ülikooli prioonhaiguste spetsialist David Brown arvas, et see on tõepoolest võimalik, ent üsna vähetõenäoline. Kui Colchesteri hinnangul sureb igal aastal CJD tõttu umbes 120 hinduisti, siis Brown selgitas, et tõenäoliselt oma maise tee tuhastamata kujul Gangeses lõpetavatel vaestel on lühike eluiga, ent inimese prioonhaigused tekivad sageli alles kõrges vanuses. Mainekas India neuroloog Susarla Shankar avaldas arvamust, et sellisel viisil nakkuse levimine pole kuigi tõenäoline. «Kui see vastaks tõele, peaks India kariloomade seas pidevalt esinema BSE-juhtumeid. Praegu pole me registreerinud ühtegi haigestumist,» selgitas ta. 80. aastatel läbi viidud eksperimendid näitasid siiski, et CJDd põhjustavad prioonid säilitavad nakkusohtlikkuse kogu loomsetest säilmetest loomatoidu valmistamise protsessi käigus.
|
