Udmurdist meditsiinidoktori ja Izhevski meditsiiniakadeemia rektori Nikolai Strelkovi sõnul on suurimaks ohuks traditsioonilise eluviisiga harjunud Venemaa soomeugri rahvastele industrialiseerimine. Tööstus mõjub halvasti soomeugrilaste tervisele ja halvendab ka loomupärast elukeskkonda.

Ainuüksi raskete masinate hävitatud sambla taastumiseks tundras kulub aastakümneid. Sammal on aga toiduks põhjapõtradele, keda paljud soomeugri rahvad elatise saamiseks kasvatavad.

Samuti on aastakümnete jooksul hävitatud soomeugri rahvaste loomupärane sotsiaalne struktuur, mis on kaasa toonud käegalöömismeeleolud ja alkoholismi.

Siiski on Strelkovi kinnitusel kõige katastroofilisem just naftatööstuse ja sõjalis-tööstusliku kompleksi mõju.

Naftat on Venemaal välismaiste, eriti USA allikate andmeil kolm korda rohkem, kui venelased ise teavad. Udmurtias jätkub naftat veel sajaks kuni 150 aastaks. Need on läbiuuritud naftavarud. 75 protsenti Udmurtia territooriumist on veel aga läbi uurimata.

Handi põdrakasvataja Mihhail Moldanovi sõnul on elu naftatööstuspiirkonnas üliraske, kui mitte võimatu, üldsus rikaste naftafirmade vastu aga jõuetu.

Moldanov toob näiteid, kus naftafirmad kohalikke otseselt ahistavad ja välja suretada üritavad.

«Näiteks ei tea me üldse, millist vett me joome,» selgitab Moldanov

«Me joome naftakompaniidest saastatud vett, kompanii töötajaile aga tuuakse otse allikaist kopteritega puhast vett.»

Traditsioonilist elukorraldust järgivail hantidel on väga raske pöörduda rahvusvaheliste
organisatsioonide poole. Sama raske on neil oma keerulisest olukorrast ajakirjandust
teavitada.

Eeskätt vaevab hante infopuudus, sest tundras pole ei telefone, ega fakse, internetist rääkimata. Samuti suhtub kohalik vanem elanikkond suhtlusse välismaailmaga skeptiliselt.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.75