Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) peadirektor Mari Pedak näitab uue ID-kaardi ja näpujälgede registreerimislehe näidiseid. Sissejuhatuseks testib KMA uusi kaarte oma töötajatega.

Kui praegusel ID-kaardil on vaid kontaktne kiip, siis uuel saab olema ka kontaktivaba kiip. «Praegu tuleb isiku tuvastamiseks ID-kaart lugejasse pista, kuid tulevikus piisab näogeomeetria ja sõrmejälgede lugemiseks üksnes kaardi näitamisest,» selgitas kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) peadirektor Mari Pedak.

Uute ID-kaartide kasutuselevõtmine on Pedaku sõnul möödapääsmatu, sest mitmel pool maailmas hakatakse peagi nõudma, et isikuttõendav dokument sisaldaks vähemalt digitaalset näopilti. «Sõrmejälje või silmaiirise lisamine on vabatahtlik,» ütles Pedak, lisades, et sõrmejälje lisamine on Eestil kindlasti plaanis.

Sertifitseerimiskeskuse juht Ain Järv peab digitaalse infoga ID-kaarti loomulikuks nähtuseks. «Tegu on lisaturvalisuse elemendiga, mis võimaldab paljuski automatiseerida isiku tuvastamise protsesse,» lausus ta.

Kontrolliabinõu

Uus ID-kaart teenib paljude riikide soovi hakata maale sisenemist ja sealt väljumist rangemalt kontrollima. Digitaalsus on oluline just mugavuse pärast: «Nii ei too rangem kontroll inimesele kaasa pikemat ootamist,» selgitas Pedak.

Uue kaardi mugavus seisneb selles, et digitaalset pilti ja sõrmejälgi sisaldava kaardiga reisija saab riiki siseneda, läbides vaid spetsiaalsed turvaväravad, ning muud lisakontrolli ega järjekordades seismist pole vaja. Ametnik sekkub vaid siis, kui masin mingist kahtlusest teatab. «Masin võib alati eksida ja selleks, et kedagi põhjuseta piirilt tagasi ei saadetaks, peab ametnik olukorda kontrollima,» tõdes Pedak.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-nõunik Andrus Aaslaid ei oska enda väitel uudse ID-kaardi suhtes kindlat seisukohta võtta. «Olen nõus, et PIN-kood on ID-kaardi juures tülikas asi,» tunnistas ta. «Samas pole sada protsenti turvaline ka digitaalse info lugemine.»

Loomulik vahetamine

Uusi ID-kaarte vägisi kellelegi peale ei suruta. «See toimub loomuliku protsessina, kus dokumendi vananemisel vahetatakse see uue ja kehtiva vastu,» sõnas Pedak. «Kiiremini tahavad uut ID-kaarti need, kes palju reisivad.»

Sõrmejälgede andmine on kohustuslik üksnes pagulastele ja illegaalsetele immigrantidele. «Nende sõrmejäljed saadame Brüsselisse, kust saame infot selle kohta, kas inimene on juba üritanud mõnes teises riigis asüüli saada,» märkis KMA peadirektor.

Uue ID-kaardi käibelevõtuga kaasnevaid kulusid migratsiooniameti peadirektor ei karda. «Kuna infotehnoloogia on valdkond, mis väga kiiresti areneb, arvestame sellega, et uus kiip hakkab maksma sama palju kui vana,» kommenteeris ta.

KMA juht ei usu enda kinnitusel ka seda, et uue kaardi soetamisel riigilõivu tõstetakse.

Uute ID-kaartide kasutusse tuleku aega Pedak veel prognoosida ei osanud. «See sõltub väga palju poliitilistest otsustest,» tunnistas ta. «Meie praegune kaardileping lõppeb 2006. aasta lõpus, nii et kõige hiljem rakendame uue süsteemi 1. jaanuarist 2007.»

Lähiajal on migratsiooniametil plaanis uusi kaarte testida oma majas, kus töötajad igal hommikul koos digitaalset infot kandva kaardiga läbi spetsiaalse värava liiguvad.

«Kui meie katsetamisel on positiivne tulemus, on mõeldav katseväravate paigaldamine sadamasse Eesti-Soome piirile,» rääkis Pedak.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4