Rühm Euroopa Liidu ja Venemaa teadlasi hakkavad rahvusvahelise projekti raames uurima Teise maailmasõja järel Läänemerre uputatud keemiarelvade seisundit, vahendab uudisteagentuur Interfaks.

Kolm aastat kestvas ja Euroopa Liidu poolt rahastatavas projektis osalevad Saksa, Belgia, Soome, Taani, Venemaa ja Läti teadlased.

Projekti esimeses etapis uuritakse Taani vetesse Bornholmi lähistel uputatud keemiarelvade olukorda, teine etapp viiakse läbi Läti rannikuvetes Liepaja lähedal ja kolmandas etapis suundutakse Läänemere suudmesse Skagerraki väina, kuhu on uputatud kõige rohkem keemiarelvi.

Rahvusvaheline ekspeditsioon asub Vene uurimislaeva Šelf pardal Kaliningradist teele juba sellel nädalal. Esimesel uuringul osalevad Vene teadlaste kõrval Belgia spetsialistid, kellel on olemas varasemad kogemused sarnasest ekspeditsioonist Põhjameres.

Läänemerre Teise maailmasõja järel uputatud sajad tuhanded tonnid Saksa päritolu keemiarelvad kujutavad endast tõsist ohtu regiooni ökosüsteemile, kuna puudub igasugune relvade praeguse seisundi kohta.

Teise maailmasõja lõppedes langes sõjasaagina liitlasvägede kätte ligikaudu 300 000 tonni Saksamaa keemiarelvi, mis kuulusid hävitamisele, teatas BNS.

Läänemere-äärseid riike ühendava keskkonnakaitseorganisatsiooni HELCOMi andmetel uputati sõjajärgsetel aastatel umbes 200 000 tonni Skagerraki väina Arendali sadama ja Masakari majaka lähedale.

Ülejäänust ligemale 35 000 tonni uputati Bornholmi lähistele ja 2000 tonni Liepaja lähedal.

Taani ja Läti rannikuvetes asuvad uputatud keemiarelvad 70 kuni 105 meetri sügavusel merepõhjas, Skagerrakis aga märksa sügavamal.