Üksikema Meeli Rivis on aastaid tulutult oodanud elatisraha lapse isalt, kes on ametliku sissetuleku ja varata. Foto: Peeter Langovits

Üksikema Meeli Rivise otsus lapse isa politseisse anda sai teoks mullu augustis pärast aastaid kestnud kohtuvaidlusi elatisraha üle.

«Lapse elatisraha on kohus vahepeal mitu korda muutnud, kuid summasid olen näinud peamiselt paberil,» rääkis Rivis, kelle lapse isa elatisvõlg ületab 50 000 krooni.

Samal teemal: Ülalpidamiskohustuse eiramine on kuritegu (4)

Kõrvale hoiavad mehed

Politsei uurib kohtu määratud elatise maksmata jätmist eelmise aasta 1. juulist. Praeguseks on politseisse antud 326 elatisraha maksmisest hoidumise juhtu. Kohtulahendini jõudnud 55 kriminaalasjast määrati vanglakaristus 25-l, tingimisi vabadusekaotus kahel ja rahatrahv 18 korral.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul piirdusid kohtud enamasti paarikuuliste šokivangistusega või asendati see üldkasuliku tööga. Rahatrahvid jäid 1000 ja 7500 krooni vahele.

Politseiameti arenguosakonna komissari Marilis Sepa sõnul on lapse ülalpidamisest kuritahtlikult kõrvalehoidjad pea kõik mehed. «Vaid ühel juhul oli kõrvalehoidjaks ema, kuid ka siis ei olnud kaebajaks mees, vaid lapse hooldajaks määratud naine,» tõdes Sepp.

Rivise sõnul on tema oma kodukohas esimene politseisse avalduse teinud naine. «Politseisse läksin, kui sain teada, et avalduse saab esitada tasuta ja andmete kogumine on politsei ülesanne,» selgitas Rivis. Varem tuli maksta 1500-kroonine kautsjon ja hageja pidi ise tõestama, et teine vanem ei maksa alimente kuritahtlikult.

«Arvan, et kui asi jõuabki kohtus süüdimõistmiseni ja karistuseks on mõni kuu tingimisi, ei muutu lapse elu sellest kuidagi paremaks,» kahtles Rivis.

Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Eve Soostari sõnul on kasutegur siiski olemas. «Kui tingimisi karistatu on teadlik, et kuritahtlikku kõrvalehoidmist jätkates läheb ta vangi, siis see paneb mõtlema ja tegutsema küll. Vähetähtis pole ka see, et kohusetundetutel vanematel ei tohi tekkida karistamatuse tunnet,» ütles ta.

Tekitab trotsi

Soostari kinnitusel ei pääse kergelt ka need, kel väidetavalt ei ole tööd ega vara. «Kui mees on terve ning suuteline töötama, siis peab ta seda ka tegema ja andma oma panuse lapse ülalpidamiseks,» ütles Soostar.

Varakult isaks saanud mees, kes ei soovinud oma nime avaldamist, ütles, et tema vastu kriminaaluurimise avaldust tehtud ei ole. Küll aga tuli hiljutine teade, et lapse ema nõuab elatist kohtu kaudu, talle ebameeldiva üllatusena.

«Asi ei saa olla rahas, naisel on edukas uus pere ja last olen alati toetanud, ehkki veidi väiksema summaga, kui nüüd küsitakse,» ütles ta, lisades, et kohtusse andmine tekitab trotsi ja et suurim kaotaja on siiski alati laps.

Lapse elatusraha

• Lapse elatusraha miinimum on pool miinimumpalka ehk 1345 krooni.

• Politsei registreeris 1. juulist 2004 kuni 27. juunini 2005 kokku 326 ülalpidamiskohustuse rikkumist.

• Kohtutäiturite käes on täitmisel ligi 11 000 elatisraha nõuet.

• Kohus võib alimentide mittemaksjat karistada rahatrahviga kuni 25 000 krooni või kuni üheaastase vangistusega.

• Eestis oli 2000. a rahvaloenduse andmeil 76 787 üksikvanemat, neist ligi 71 000 üksikema.

Allikas: PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67