|
Parlamendile tutvustasid eelnõu riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland ja
põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Ühtegi küsimust riigikogu liikmed ei esitanud, samuti ei soovinud ükski
parlamendiliige sel teemal sõna võtta.
Eelnõu esimene lugemine lõpetati ja riigikogu liikmed saavad
muudatusettepanekuid esitada 8. juunini.
Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu üks ettepanekuid on loobuda
senikehtivast korrast, mille kohaselt peavad saadikud kuluhüvitise saamiseks
esitama tšekke, mis põhimõtteliselt annab riigikogu liikmetele
lisasissetuleku.
Uut kuluhüvitiste korda põhjendas Väino Linde sellega, et senikehtiv süsteem
on keerukas ja on diskrediteerinud avalikkuse silmis mitte üksikuid
parlamendiliikmeid, vaid riigikogu kui institutsiooni tervikuna.
«Tean juba mitmeid juhuseid, kus juba praegu riigikogu liikmed ei ole
esitanud ega taotle oma tööga seotud kulutuste hüvitamist, vaid teevad seda n-ö
oma palga või oma töötasu arvel, et mitte sattuda hiljem meelevaldsete
tõlgenduste alla,» ütles ta riigikogus esinedes.
Ta lisas, et esinduskulu on ka paljudel omavalitsusjuhtidel, vabariigi
valitsuse ministritel, diplomaatidel ja teistel mitmete oluliste
institutsioonide esindajatel ning neile hüvitatakse tööga seonduvad kulutused
kindla protsendi või summa ulatuses ilma konkreetset arvet või tšekki
nõutamata.
Riigikogu liikme palk on neljakordne Eesti keskmine palk, mis praegu on 40
848 krooni kuus. Esindustasuks pakub eelnõu 30 protsenti riigikogulase palgast
ehk enam kui 12 000 maksuvaba krooni kuus.
Maksumaksjate liit algatas allkirjade kogumise uue kuluhüvitiste korra vastu.
Täna kella 10 oli oma allkirja andnud 13 600 isikut. Kontrollitud
on 11 757 allkirja, millest 11 422 on korrektsed, 204 vajavad
lisakontrolli, 131 on mittekõlbulikud, kuuluvad kustutamisele.
|
