Mida Eesti peaks tegema, et saavutada seatud eesmärki, mille järgi aastaks 2020 peaks 20 protsenti toodetavast energiast tulema taastuvatest energiaallikatest?

Samal teemal: Eesti Energia hakkab põlevkivituhaga CO2 püüdma

Samas on Eestil ka üks lühema perspektiivi väljakutse – aastaks 2010 saavutada taastuvenergia kasutamine viie protsendi ulatuses, tekitades sellega usaldust oma taastuvenergiaalaste plaanide suhtes.

Ainuüksi sellest mõistagi veel ei piisa, kuid on selge, et Eestil on potentsiaali taastuvenergia osas, mida peaks kasutama mitte ainult lühemas, vaid ka pikemas perspektiivis.

See annab ka võimaluse tarvitusele võtta uusi tehnoloogiaid ja kuna tehnoloogiaturg on praegu kasvu teel, siis miks ei võiks Eesti neid tehnoloogiaid ka arendada ja kasutada.

Nii et te arvate, et 2020. aastaks on see eesmärk reaalne?

Ma arvan, et Eesti peaks olema veelgi ambitsioonikam, sest juba praegu on lõppkasutaja tarbitavast energiast, ehkki mitte elektrist, 17 protsenti taastuv. Minu arvates on Eesti väljakutse hoopis põlevkivi: mis saab põlevkivi kasutamisest elektritoomises, eriti pärast 2016. aastat? (Selleks ajaks peab Eesti kas uuendama põlevkivielektri tootmise või selle lõpetama – toim.) Pole mõtet loota selle tähtaja edasilükkamisele, nagu ei lükata edasi ka Leedu Ignalina tuumajaama vana reaktori sulgemist.

Kas põlevkivielektril on teie arvates üldse tulevikku?

See küsimus pole minu vastata. Kindlasti mõjutab põlevkivielektri tootmine rängalt keskkonda. Kuna aga maksustatakse kõike, mis keskkonda saastab, võib põlevkivielektri hind lõppkokkuvõttes üsna kõrgeks kujuneda.

Samas olen kuulnud, et näiteks Eesti Energia kaasas siinseid teadlasi uurima, kuidas põlevkivi kasutus tulevikus lahendada. See on ju Eesti rahvuslik varandus, see tooks investeeringuid põlevkivialasesse teadus- ja arendustegevusse ja täpselt seda praegu vaja ongi. Eesti Energia osalus on väiksem, aga osalevad ka piirkondliku arengu fondid, ELi fondid – kõik on väga huvitatud uurima, mida põlevkiviga tulevikus teha. Samas kulutab elektritootmine veel tohutul hulgal vett, nii et väljakutseid teadusele on küllalt.

Seepärast ma kordan, et sellele küsimusele pole mina õige vastuse andja, vaid selleks on teadlased ja Eesti valitsus, kes lähtuvad teadus- ja arendustegevuse käigus saadud andmeist.

Kuid ma usun, et põlevkivi võiks kasutada muu kui elektri, näiteks põlevkiviõli tootmiseks, see võiks olla mõistlikum.

Suurendades taastuvenergia osakaalu energiatoodangust ja samal ajal vähendades kasvuhoonegaase (ELi eesmärk –2020. aastaks viiendiku võrra), on ju oodata, et energia hind tõuseb. Kas see ei vähenda Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmas?

Jah ja ei. Kuigi tehnoloogia on kallis, alandab selle kasutamine tegelikult hindu ja lõppkokkuvõttes saame tänu tehnoloogiale hoopis madalamad hinnad.

Lisaks hakkab ka üha enam Euroopa Liidu väliseid riike sama teed minema ja siis on ELil eelis, sest meie olime esimesed, ja me saame uutes riikides hakata tegelema siin juba kasutusel olevate tehnoloogiate kasutuselevõtuga.