Seda otsustas siseminister Kalle Laanet nõupidamisel politseipeadirektori Raivo Aegi ja Põhja prefektuuri prefekti Raivo Küüdiga, teatas siseministeeriumi pressiesindaja Kristina Leer.

Kui kauaks täpselt ligipääs piiratuks jääb, Leer öelda ei osanud. «Ligipääs on piiratud niikaua, kuni olukord stabiliseerub.»

Kas ja millal on olukord stabiliseerunud, otsustavad tema sõnul sisejulgeolekut tagavad struktuurid analüüside tulemusena.

Politsei esindajad andsid ülevaate olukorrast ja riskidest. Tõdeti, et arvestades toimunud sündmusi ja hinnatud riske on otstarbekas säilitada kehtestatud ohutsoon, et hoida ära võimalike konfliktsituatsioonide tekkimist ja eriarvamustega inimeste kokkupõrkeid Tõnismäel. 

Siseminister Kalle Laanet palub inimestelt mõistvat suhtumist.

«Piirangud Tõnismäel on kehtestatud turvalisuse kaalutlustel. Olukorda Tõnismäel jälgib ja hindab politsei igapäevaselt. Raske on ette näha, kui kaua püsib vajadus selliste piirangute järele. Need võivad jääda kehtima kuni olukorra stabiliseerumiseni,» ütles siseminister Laanet

Ohutsooni kehtestades tugineb politsei politseiseaduse paragrahvile 14, mille kohaselt võib politseiametnik teenistusülesannete täitmisel oma kaaskodanike ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda.

Ohutsoonis ei ole lubatud avalike koosolekute läbiviimine. Kõik mujal kavandatavad üritused peavad olema nõuetekohaselt registreeritud ning iga taotlust käsitletakse eraldi.

Sisejulgeoleku asutused jälgivad jooksvalt olukorda Tõnismäel ja hindavad riske, millest tulenevalt otsustatakse ohutsooni kehtimise ja politsei kohaloleku edasine vajadus.

Neljapäeva, 25. mai õhtul arutati valitsuskabineti istungil Tõnismäel toimuvaid sündmusi ning leiti, et on otstarbekas teha politseile ülesandeks ööpäevaringne kohalolek ja avaliku korra tagamine.