«See on potentsiaalselt pandeemiatingimustes kasutatava vaktsiini prototüüp,» ütles ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs.

Samal teemal: Linnugripi infotelefon suletakse Euroopasse levinud linnugripp möödus Eestist jälgi jätmata Video

«Uurimise eesmärgiks on ennekõike uue vaktsiini ohutuse väljaselgitamine, kus hinnatakse näiteks vaktsineerimisreaktsioonide sagedust, toimet krooniliste haiguste ägenemiste sagedusele,» selgitas Irs.

Samuti uuritakse, kas inimestel tekib viiruse suhtes immuunsus ja kui kaua see kestab.

Irsi väitel on üsna tavaline, et Eestis testitakse ravimeid. «Glaxo Smithkline on seda Eestis teinud juba 15 aastat.»

Irsi sõnul on uuringusse kaasatud Eesti seepärast, et kui on tegemist suure uuringuga, leiab mitme riigi peale kokku rutem vajaliku hulga inimesi

Kokku on uuringus 5052 osalejat, Eestis on GSK kavandanud kaasata 500 isikut.

Uuring toimub mitmetes riikides, kusjuures euroliidu liikmesriikidest on uuringusse kaasatud lisaks Eestile veel Rootsi, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa ja Hispaania.

Testis osalejad Irsi sõnul oma vaeva eest raha ei saa, küll aga kompenseeritakse transpordikulud.

«Suure raha maksmine võiks tekitada olukorda, kus madala sissetulekuga inimesed hakkaksid käsitleda seda raha allikana, vaatamata riskidele, mida testimine võib kaasa tuua.»

Uuringus osalejateks sobivad tema sõnul terved täiskasvanud, kes on vähemalt 18 aastat vanad.

Üks uuringurühm saab kaks annust uuritavat vaktsiini, teine uuringurühm ühe annuse sesoonse gripi müügiloaga vaktsiini Fluarix ja ühe annuse platseebovaktsiini.

Uuringuarstid on doktor Kai Zilmer Lääne-Tallinna Keskhaiglast ja doktor Airi Põder Tartu Ülikooli Kliinikumist.

Eestis läbiviidavaks uuringuks andis 6. aprillil loa Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomitee ja 11. mail ravimiamet.

Konkreetsemalt uuritakse monovalentset vaktsiini A gripi viiruse tüve H5N1 vastu.

Monovalentne vaktsiin on Irsis sõnul selline, mis aitab vaid ühe viirustüve vastu. Näiteks tavalised gripivaktsiinid aitavad juba kolme viirustüve vastu.