|
See kajastub tema sõnul nii selles valdkonnas sooritatud järelevalvemenetluse
kui ka määratud karistuste arvus, vahendas riigikogu pressiteenistus ministri
täna riigikogu ees esinedes antud vastuseid.
Reps ütles, et möödunud aastal kontrolliti ühtekokku 1235 avaliku sektori
töötaja eesti keele oskust.
Neist 799 muukeelsete haridusasutuste pedagoogi, kellest 716 ehk 92 protsenti
ei vastanud keeleseadusest tulenevatele nõuetele.
Keeletunnistustele lisaks kontrolliti 399 töötaja tegeliku keeleoskuse
vastavust tunnistusel märgitule.
Neist 336 ehk 84,2 protsendil ei osutunud keeleoskus vastavaks.
Kokku algatasid keeleinspektorid 2005. aastal 191 väärteomenetlust, neist 143
seoses keeleoskuse nõuete korduva rikkumisega muukeelsetes haridusasutustes.
Ühtekokku määrasid keeleinspektorid 2005. aastal rahatrahve 68 020
krooni, millest 56 290 määrati keelenõuete rikkumise eest muukeelsetes
haridusasutustes, märkis minister statistilise ülevaate selgituseks.
«Esmakontrolli puhul üldjuhul trahvi ei määrata, vaid antakse tähtaeg, mille
jooksul isik peab omandama nõutava keeleoskuse,» ütles Reps.
Sõltuvalt töötaja ametikohast ja tegelikust eesti keele oskusest antakse
keeleoskuse omandamiseks aega 6 kuust kuni aastani, selgitas haridus- ja
teadusminister.
Haridusministeeriumi koolivõrgu büroo Tallinna piirkond teatas mai alguses,
et vabastab kehva keeleoskuse tõttu õppeaasta lõppedes ametist Lasnamäe
mehaanikakooli direktori Vladimir Belõi.
Tallinna linnavolikogus ütlusega «ei kommentaari» kuulsaks saanud Belõi pidi
esimest korda oma ametikohal töötamiseks vajalikule kõrgtaseme keeleeksamile
minema eelmise aasta lõpus.
Tookord mees eksamile ei jõudnud, väites, et tegeleb endiselt keele
õppimisega.
Aprilli alguses käis Belõi taas keeleeksamil, kuid ei suutnud seda
läbida.
Reps vastas riigikoguliikmete Sven Sesteri, Tõnis Lukase, Andres Herkeli, Avo
Üpruse, Mart Nuti ja Indrek Raudse 4. mail esitatud arupärimisele Eesti
õppeasutuste direktoritele või pedagoogidele kehtivate keelenõuete
kohta. Toimetas Alo Raun, PM online |