| «Eesti majandus maksab elanikkonna kehva tervise eest kõrget hinda,» väidab Praxise, WHO ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud analüüs Haigestumise majanduslikud tagajärjed Eestis. Hoolimata viimaste aastate tähelepanuväärsest majanduskasvust jääb Eesti rahvastiku terviseseisund maha enamikest Euroopa riikidest, nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka väljaspool Euroopa Liitu, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Marika Raiski. WHO ja Eesti eksperdid hoiatavad, et praeguse olukorra jätkumine piirab olulisel määral Eesti majanduskasvu potentsiaali. «Praeguse ebasoodsa terviseseisundi hea külg on see, et investeeringutel tervisesse on kõrge tasuvus. Tervise paranemine pakub piiramatu võimaluse saavutada Eestis püsiv majanduskasv,» ütles WHO majandusanalüütik, analüüsi kaasautor Marc Suhrcke. Tervisenäitajate suhteline mahajäämus tuleb eriti ilmekalt esile meeste oodatavas elueas, milles Eesti jääb 8,5 aasta võrra maha Euroopa Liidu vanadest liikmesriikide kõige halvemate näitajatega liikmesmaast. Võrreldes naabermaa Soomega on 25-65 aastaste Eesti meeste risk surra kolm korda suurem. Arvestades viimase aja trende Eesti noorte tubaka ja alkoholi tarbimises, ei ole ka loota et tulevaste täiskasvanute tervis parem on. Tutvustatav analüüs uurib Eesti elanikkonna võrdlemisi kehva tervise mõju majandusele. Analüüsis hinnatakse tervisehädade mõju tööjõuturule indiviidist lähtuvalt ning illustreeritakse kvantitatiivse näite abil eduka terviseinvesteeringute strateegia positiivseid mõjusid majanduskasvule. Nii selgub analüüsist, et kehv tervis suurendab inimese tõenäosust varem pensionile jääda 6 protsendi võrra. Samuti saab teada, et mehed, kelle terviseseisund on halb, ei osale 40 protsendi (ja naised 30 protsendi) võrra suurema tõenäosusega tööhõives võrreldes hea terviseseisundiga inimestega. Halb terviseseisund vähendab nädalas töötunde meestel rohkem kui 12 tunni ja naistel 8 tunni võrra. Samuti vähendab kehv tervis ka kuusissetulekuid - meeste puhul peaaegu 30 protsenti ja naiste puhul umbes 20 protsenti keskmisest palgast. Juhul kui Eestis suudetaks vähendada suremusmäära 1,5 protsendi võrra aastas ning seda 25 aasta jooksul, siis 25 aasta lõpul kasvaks majandus 14 protsenti rohkem ühe inimese kohta, võrreldes muutumatu suremusmääraga stsenaariumiga. «Analüüs tõi välja selle, mida me tervisesektoris töötades oleme kogu aeg arvanud ning annab meile enesekindlust, et tõenduspõhised tervisevaldkonna investeeringud aitavad kaasa Eesti konkurentsivõime tõstmisele ja majanduse arengule,» ütles sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik. Analüüsi autor ja Eesti poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk tõdes: «Meie tulemused kannavad lihtsat, kuid põhimõttelist sõnumit neile otsusetegijatele, kes on huvitatud Eesti majanduse pika-ajalisest ja jätkusuutlikkust kasvust: tervisesse investeerimist võib käsitleda kui ühte väga olulist vahendit selle saavutamiseks. Pealegi on tervis väärt eesmärk iseenesest.» Toimetas Alo Raun, PM online |
Sotsiaalministeeriumi, maailma terviseorganisatsiooni WHO ja poliitikauuringute keskuse Praxis koostöös valminud analüüsist järeldus, et Eesti elanikkonna kehv tervis piirab riigi majanduskasvu.
kõik galeriid
