Kaks riigipead hindasid Vilniuses toimunud konverentsi õnnestunuks.

President Rüütli sõnul tugevdas tippkohtumine Musta mere regioonis ja mujal demokraatiat üles ehitavate riikide tahet jääda kindlaks valitud teele.

«Demokraatliku õigusriigi ülesehitamisel võib tekkida ka tagasilööke ja inimesed võivad tunda, et kõik esialgsed, üsna kõrgele seatud ootused ei ole täitunud. Kuid usun ukraina, gruusia, moldova ja teiste rahvaste tahtesse sellistest raskustest üle saada ja edasi minna,» sõnas Rüütel.

President Adamkus rõhutas olulisena tõdemust, et konverentsil osalenud Balti riigid ning teised Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid näitasid valmisolekut oma kogemuste ja teadmistega kaasa aidata demokraatiavööndi laiendamisele.

President Rüütel väljendas kahetsust, et tippkohtumist on mõnel pool käsitletud aegunud eelarvamuste ja vaenuliku vastandumise kontekstis.

«Vilniuse konverentsi fookuses oli selge sõnum eelkõige demokraatia teele asunud riikidele, julgustades neid jätkama põhjalike reformidega, mis on sellel teel püsimiseks vältimatud. Ühtlasi andis konverents seal osalenud riikidele võimaluse näidata oma valmisolekut aktiivseks tegutsemiseks Euroopa Liidu naabruspoliitika valdkonnas,» selgitas Rüütel.

«Vundamendiks, millel kõigi konverentsil esindatud riikide koostöö rajaneb, on aga kindlasti põhimõttelised väärtushinnangud, mitte lühiajalised poliitilised huvid. Loomulikult on Eesti, nagu teisedki riigid, huvitatud ka Venemaaga konstruktiivse koostöö arendamisest just selliste ühiste väärtuste alusel,» lisas ta.

Eesti ja Leedu riigipea arutasid ka Balti koostöö küsimusi, sealhulgas energeetika valdkonnaga seonduvalt.

Kohtumisel osalesid Eesti suursaadik Leedus Andres Tropp ja välisministeeriumi 2. poliitikaosakonna peadirektor Karin Jaani.

Pärastlõunal jõudis president Rüütel tagasi Eestisse.

Toimetas Martin Šmutov, reporter

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0