«Otsustasime lisaeelarvega korraks aja maha võtta, et arutada mitmed kohad eelarves uuesti läbi,» ütles abilinnapea Toomas Vitsut kolmapäeval pressikonverentsil.

Vitsut lükkas tagasi linnavolikogu kriitika selle kohta, et positiivse lisaeelarve asemel tuleks linnavalitsusel varamüügi tulude alalaekumise tõttu kohe teha negatiivne lisaeelarve.

«Esmaspäeval andis linnapea volikogu rahanduskomisjoni ees väga põhjaliku analüüsi linna eelarve seisust, seal opositsioonil küll väga palju küsimusi ei tekkinud,» rääkis ta.

«Linnapea näitas konkreetsete arvude põhjal, et enamus tulusid on laekunud kas plaanipäraselt või oodatust paremini. Probleemne on ainult linnavara müük, aga see ongi ennustamatu asi. Ma ise olen siiski optimist, sellega tegeldakse tõsiselt ja usun, et paranemine toimub juba lähikuude jooksul,» kinnitas Vitsut.

Vitsuti sõnul ei ole ka midagi ebatavalist selles, et linna finantsriskide juhtimise komitee juhatajaks on nüüd nimetatud linnapea Edgar Savisaar.

«Traditsiooniliselt ongi linnapea seda komiteed juhtinud ning tema soov olla operatiivselt kursis muutustega rahandusvallas on täiesti arusaadav,» ütles ta. «Et komitee koosseis oleks tõhusam ja tugevam, lisandus ka abilinnapea Peep Aaviksoo.»

Lisaeelarve eelnõus on oodatavat tulude laekumist suurendatud 41,233 miljoni krooni võrra, ülejäänud maht moodustub rahade ümbertõstmistest senise eelarve raames.

Linna varade kasutamisest laekuva tulu prognoosi on suurendatud 19,532 miljoni krooni võrra, muude tulude laekumise prognoosi (trahvid, parkimistulud) 20,2 miljoni krooni võrra ning reklaamimaksu laekumist 1,5 miljoni võrra.

Linna haridusametile on lisaeelarvega täiendavateks kuludeks ette nähtud 11,2 miljonit krooni, sealhulgas lasteaedadele 6,2 miljonit ja koolidele 8,5 miljonit krooni. Samal ajal on ka kulusid 6,4 miljoni krooni ulatuses kärbitud.

Kommunaalameti kulud suurenevad eelnõu kohaselt 26,5 miljoni krooni võrra, sealhulgas teehoiu kulud 23,2 miljoni võrra. Samas on vähendatud kommunaalameti haldusalas ette nähtud investeeringukulusid 23,850 miljoni krooni võrra, seega on tegelik kulude suurenemine vaid 2,6 miljonit krooni.

Senises eelarves ettenähtud investeeringutega võrreldes on loobutud 18,5 miljoni krooni eraldamisest Haabersti ristmiku projektile, 5,1 miljoni eraldamisest teede kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks ning 2,5 miljonist uuselamurajooni infrastruktuuri kompenseerimiseks.

Transpordi- ja keskkonnaamet saab juurde 3,532 miljonit, tuletõrje- ja päästeamet 3,9 miljonit krooni.

Linnavolikogu kulude poolele lisandub 1,9 miljonit krooni volikogu liikmetele istungitel osalemise tasude maksmiseks.

Tallinna tänavuse eelarve maht on 4,7 miljardit krooni, millest aasta esimese kolme kuuga laekus 1,006 miljardit ehk 21,4 protsenti. Kolme kuuga ületasid kulud tulusid 252 miljoni krooniga ning linn pidi märtsis kasutama 97,6 miljoni krooni ulatuses arvelduskrediiti.

Märtsis saatis linna finantsriskide komisjon linnavalitsusele hoiatuse, et kui linnavara müüginäitajad ei parane, tekivad tõsised likviidsusprobleemid, mille vältimiseks tuleks kulusid kärpida kuni 330 miljoni krooni võrra.

Linnavalitsus loodab varamüügi seisu parandada eelkõige Linnahalli müügiga, kust peaks laekuma 150 miljonit krooni.

Samas on aga ostust huvitatud OÜ Manutent esitanud tingimuse, et linnavalitsus võtaks Linnahalli kontserdisaali majandamise ja renoveerimise kohustuse enda peale, milleks linnal võimalusi ei ole. Vastasel juhul on Manutent lubanud ostust loobuda.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0